Kell 12 algavale üritusele on oodatud kõik veskiomanikud, samuti need, kellele veskite kui kultuuripärandi saatus oluline on.
Muinsuskaitseameti peainspektor Jaan Vali räägib tuulikutest kui kultuuripärandist, rahvusvahelise veskiomanikke ühendava organisatsiooni TIMS esindaja Varis Bodaks kõneleb Eesti mandriosa tuulikute tänapäevast, Peeter Punga toob välja aga kümme olulist teesi tuuliku taastamiseks Pivarootsi tuuliku näitel.
Kokkuvõtte külastusmängust “Unustatud mõisad” teeb Viljandimaa Arenduskeskuse juhataja Urmas Tuuleveski. Arutatakse sarnase turismialase ettevõtmise korraldamist ka Eesti veskites.
Samuti tuleb juttu Viru-Peipsi veemajanduspiirkonna jõgede seisundist ja selle seosest hüdroenergeetika ja paisudega, Põltsamaa veejõu kasutamise ajaloost ja tänapäevast, samuti räägitakse unustatud lugusid vesiratastest.
Päev lõpeb ekskursiooniga, külastatakse Kolga-Jaani kirikut, Kamari hüdroelektrijaama ning Põltsamaad. Kohapeal jagatakse ja saab osta mitmesuguseid infobuklette ja kogumikke.
Lähemat infot ürituse kohta saab koduleheküljelt www.zone.ee/veskivaramu või telefonil 52 05 142.
MTÜ Veskivaramu on asutatud 2003.aastal. Ühingu eesmärk on aidata kaasa Eesti ajalooliste veskite ja veskikohtadega seonduva kultuuri- ja arhitektuuripärandi teadvustamisele ja säilimisele, veskikohtade, ?hoonete ja ?seadmete säilitamisele, taastamisele ja alternatiivsele taas kasutusele võtule.
Üleriiklikud veskipidajate kokkutulekud toimusid esimese Eesti Vabariigi ajal, 1940. aastal aga tegevus katkes. 1994 organiseerisid Anto Juske ja Ain Erik Põlva maakonnas Kiidjärvel Kiidjärve vesiveski 80.aastapäeva tähistamiseks IV Eesti veskipäeva. Kohal oli vähemalt 70 inimest.
Kaks aastat tagasi toimus Hellenurme vesiveskis MTÜ Eesti Veskivaramu
asutamiskoosolek. Ühinguga liitus veskiomanikke ja huvilisi ning hüdrojaamade omanikke.
Jõgevamaalt kuuluvad ühingusse Kamari hüdroelektrijaam ja Palamuse jahuveski.
EVA KLAAS
