Kuremaa külje all voorenõlval seisev veski, mis vahepeal laguneda ähvardas, on nüüdseks tagasi saamas oma endist hiilgust. Teisipäeval hakati veskile tiibu paigaldama. Külastajatele avatakse tuulik siiski alles juunis.
iii
“Ehitustööd hakkavad OÜl Wunibald Ehitus põhiosas valmis saama,” ütles Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul. “Ka veskit ümbritsev kiviaed, millesse sisse laotud ilmakaari märgistavad suuremad kivid, on valmis. Tuleval nädalal vaatab vastav komisjon objekti üle. Koristus- ja haljastustööd ning parklasse välikäimla rajamine jäävad kevadeks.”
Wunibald Ehitus hakkas veski juures toimetama mullu augustis. Selle vanade ehitiste restaureerimisele spetsialiseerunud firma seniste objektide nimistus on näiteks Jaani kirik Tartus, Viljandi Pärimusmuusika Ait, Raja vanausuliste klooster ja hulgaliselt teisi kirikuid üle Eesti, ent veskit Wunibald Ehitus varem taastanud polnud. Eeskujuks oli vana foto, mis kujutab sedasama veskit siis, kui see veel tegutses, ning huvi pärast käidi ka Adavere tuulikut kaemas.
“Sellest käigust me küll suurt kasu ei saanud, sest katusekonstruktsioonid olid seal üpris lipitud-lapitud,” ütles ehitustööline Harri Tassa. “Sellist kuppelkatust, nagu Kuremaa veskile nüüd tehtud sai, Eestimaal võib-olla rohkem polegi.”
Makett ja kaart
Veski kivimüüridest jäi Tassa hinnangul alles ehk kaks kolmandikku. Ülemine, ilmastiku käes pudedaks muutunud müüriosa tuli maha lammutada ja tellistest uuesti laduda. Ka allesjäetud maakivimüüri juures tehti kõvasti parandusi.
“Päris huvitav oli jälgida, kuidas üksikuid kive vanamoelist lubimörti kasutades müüri sisse “istutati”,” ütles Sihtasutuse Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus juhatuse liige Vahur Kukk.
Ilm ehitajaid ei seganud, kuigi põlvini poris tuli tükati mütata küll: sügis oli ju väga vihmane. Üks viimaseid ettevõtmisi — tiibade paigaldamine — kujunes aga tehniliselt keerukamaks, kui arvata osati. Seda osalt tugeva tuule tõttu. Ringi käima veskitiivad siiski ei hakka, sest jahu jahvatama ega ka näiteks elektrit tootma pole plaanis hakata. Küll aga saab veskis tulevikus kaunist vooremaastikku imetleda, veskite ajalooga tutvuda, näitusi vaadata ning seminare ja perepidusid pidada.
“Et veski ehitusest paremini aimu saada, paneme vaatamiseks välja veski maketi, mis on juba valmimas,” ütles Uuno Laul. “Välja paneme ka Eesti kaardi, millel tähistatud kõigi veel säilinud Hollandi tüüpi tuuleveskite asukohad, ja veskiasjandusega seotud esemeid. Neid loodame saada headelt inimestelt, kellel selliseid asju — käsikive, kühvleid jms — kodus säilinud. Kui kellelgi midagi taolist pakkuda on, võiks ta telefonil 513 0716 minuga kontakti võtta.”
Näitused ja peod
Põllumajandusmuuseumi ja vabaõhumuuseumiga on saavutatud kokkulepe nende kogudel põhinevate näituste veskisse toomise osas. Kui ruumid vajaliku mööbliga sisustatud, saab seal ka seminare ja pidusid pidada. Vahur Kuke hinnangul peaks viiekümneliikmeline peoseltskond tuulikusse kenasti ära mahtuma. Ning pidusid saab pidada ka külmal aastaajal. Lisaks juba olemasolevatele õhkkütteseadmetele tuleb veskisse kamin.
Tänu õnnestunud riigihankele lähevad ehitustööd maksma esialgselt planeeritust mõnevõrra vähem: 3,2 miljoni krooni asemel 2,9 miljonit. Sellest 2,35 miljoni suuruse osa katab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Piirkondade konkurentsivõime tõstmise programmist taotletud euroraha. Muinsuskaitseamet toetab projekti 380 000 krooniga ning ülejäänud lisab vald omaosalusena. Veskit hakkab haldama Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus.
iii
RIINA MÄGI
