Veronika Kookmaa pani Peipsimaa toidukultuuri raamatusse 

Peipsimaa toidukultuuri edendaja ja tutvustaja Veronika Kookmaa vormis raamatusse Peipsiäärsed retseptid, mis aitavad just toidu abil üht paika tutvustada.


Peipsimaa kultuuri mitmekülgsel hoidjal ja tutvustajal nägi trükivalgust raamat „Peipsimaa köök“, milles on kuuskümmend kuus retsepti.
Teemade kaupa tutvustakse suppe, salateid, sakuskasid, hoidiseid, küpsetisi, pirukaid, põhiroogi, magustoite ning jooke.

Retseptid said alguse vihikusse märkimisest

Veronika Kookmaa märkis, et Peipsimaa toidud on talle lapsepõlvest igapäevaselt tuttavad. „Neid tehti meil iga päev kodus ja sugulastel külas käies ning toiduelamus oli alati suurepärane, sest külas maitseb toit ju paremini. Palju on traditsioonilisi toite, mida valmistan kord aastas, kas siis pühadel või siis sõltudes tooraine hooajalisusest. Tihtipeale avastasin, et mõni retsept on jälle n-ö kuskile kindlasse kohta kirjutatud ja üles ei leia. Seega hakkasin kümme aastat tagasi neid ühte vihikusse üles kirjutama.
Kaheksa aastat tagasi hakkasin kohalikke retsepte koguma ja peamised retseptid on pärit minu tädi Varvara retseptivihikust. Ta oli kuldsete kätega toidutegija. Mäletan siiani, kuidas maitses tema tehtud seitsmekorruseline ülestõusmispühade sai, keedetud suhkur ning samovaritee.

Põimitud mitu köögikultuuri

Et seda kõike talletada, tekkis aastaid tagasi idee koostada kokaraamat nendest retseptidest, mis on minu lemmikud läbi aegade ja mis on traditsioonid siinses köögis,“ rääkis Veronika Kookmaa. 
„Raamatus on kõik need retseptid, mille järgi olen ise palju kordi toitu teinud. Enamus on pidevalt ka kasutuses, seega palju apsakaid jäid ära. Vaeva nägin pisut barankade ja präänikutega. Need vajavad veidi eelteadmisi,“ ütles Kookmaa.
Veronikalt sai küsitud, milliseid toite võiksid ennekõike proovida inimesed, kellel kokanduse alastes teadmistes, oskustes ja kogemustes on veel arenguruumi.
„Kõige lihtsam on kindlasti kilekotikurk ja valge sibulasalat, millega saab iga inimene hakkama. See on imelihtne ja tulemus üllatav ning maitsev,“ ütles Veronika. Tema arvates pakkus raamatu koostamisel kõige suurema üllatuse mannik, mis oli tõeline leid tädi Varvara retseptivihikust.
„Peipsimaa kööki on põimitud mitu erinevat köögikultuuri, mis on väga mitmetahuline. Väga palju on vana vene ja ukraina kööki, setu ja eesti köögi segu,“ toonitas Veronika Kookmaa. Küpsetisi valmistades soovitas ka kindlasti retsepti jälgida. Suppide, pirukate ja täidiste tegemisel võib ka fantaasiat kasutada.
Enda pühendumise kohta Peipsimaa kokandusele ütles Veronika, et väga palju sõltub  traditsioonidest ja hooajalisusest. „Aastas korra teen pasha saia, haugimarja, kurke, seeni, tihedamalt karaskit, libuzat, sõrnikuid, draanikuid ja lausa igapäevaselt küpsetan leiba, keedan suhkrut, tarbin enda tehtud Ivan chaid, teeseenejooki.“
Raamatu kaanepildiks valis Veronika Kookmaa seitsmekihilise ülestõusmispühade küpsetise pasha saia. „See on magus kardemonisai ja küpsetatakse kirikusse õnnistamiseks. Saia seitsmel kihil on oma tähendus ja kaunistatakse tähtedega XB (Kristus on üles tõusnud – toim). Seda õnnistatud saia jagatakse lähedaste ja sõpradega ning viiakse ka kalmistule.“
Veronika Kookmaale olid raamatu koostamisel suureks abiks Varvara tütred Zinaida Klemm ja Anastasia Smirnova, kes jagasid temaga Varvara retseptivihikut.

Vooremaa lugejatega jagas Veronika Kookmaa hea meelega lemmikkoogi ehk manniku retsepti. 

1 klaas mannat
1 klaas hapukoort
1 klaas suhkrut
3 tl mooniseemneid
3 muna
¼ tl soodat
¼ tl soola

Sega kausis manna, hapukoor, suhkur ja mooniseemned. Lase seista kaks tundi, et manna paisuks. Seejärel sega segule korralikult sisse muna, sool ja sooda. Aseta segu kohe vormi ja küpseta 180-kraadises ahjus 35 minutit. Kaunista marjadega. Võib üle valada ka hapukoorega, mis on magustatud suhkruga.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus