Juba neljandat aastat järjest korraldati Põltsamaa vallas Kamari paisjärve ääres veetralli. Kui möödunud laupäeva hommik just väga sobivat ilma ei tõotanud, siis lõuna paiku tuli õnneks päike pilve tagant välja ja nii võidi pikalt ette valmistanud suvesündmus rõõmsalt avatuks kuulutada.
Ürituse üks korraldaja Indrek Eensalu lausus, et veetralliks valmistumine läks ladusalt ja mingeid erilisi probleeme ette ei tulnud.
Kamari veetrall algas traditsiooniliselt varahommikuse kalapüügivõistlusega. Kohtunik Tiit Oja sõnul on sellel võistlusel seltskond enam-vähem samaks jäänud. Tänavu proovis kalaõnne 12 osalejat, nende hulgas ainsa naisena Ulvi Pilv. Põhiliselt püüti ahvenaid, aga õnge otsa jäi ka üks haug.
Paadiga järvel oli etem
Kohtunik tõdes, et kaldalt püüdnud võistlejate saak jäi kesiseks ja rohkem kala said need, kes paadist püüdsid. Tegelikult oli laupäevane pilves hommik kalapüügiks soodne. Suurima saagi, umbes 900 grammi välja püütud kaladega osutus juba teist aastat järjest võitjaks Vello Sõber Põltsamaalt.
Ainus naisvõistleja Ulvi Pilv tunnistas, et talle meeldib eriti talvel kala püüda. Seal on tal tavaliselt ka naiskonkurente. Talvel tuli ta Eesti jääaluse kalapüügi meistrivõistlustel neljandaks.
Vello Sõberi kohta ütles Ulvi Pilv, et Vello saab kaevustki kala kätte. Võidukas kalamees tõdes, et kalasaak on ikka eelkõige õnneasi.
Võidukal meesujujal napp edumaa
Kui kalapüügivõistlusel publikut pole, siis üle järve ujujaid oli tervitamas juba arvukas seltskond veetrallile tulnuid. Kamari elanik Heidi Krutto, kes esimese naisena kaldale jõudis, tunnistas, et tahtis end üle järve ujudes proovile panna. Kamari paisjärv ei ole talle ujumiskohana tundmatu, kuid nii pikka distantsi ta varem läbinud ei olnud. Eriti hea meel oli Heidi Kruttol selle üle, et suutis võisteldes ühe meessoost konkurendi selja taha jätta.
Meestest võitis juba kolmandat aastat järjest Lauri Tammel Umbusist. Tema tunnistas, et distantsi esimesel poolel oli vesi külmem. See ongi Kamari järvel tõepoolest nii, sest ujujatel tuleb kõigepealt läbida see järve osa, kuhu suubub Põltsamaa jõgi. Võitja tunnistas, et nüüd, kus ta oli kahel eelnenud korral meeste seas esimeseks tulnud, tundis ta endas teatud närvilisust. Tema sõnul käis ta tänavu enne võistlemist viimast korda ujumas aprillikuus.
Ta oli enne võistlust abikaasaga arutanud, et seekord võiks teiseks jääda, et järgmisel korral oleks motivatsiooni tõsisemalt treenida. Lauri Tammel tunnistas, et lubab igal aastal endale, et hakkab võistluseks varakult valmistuma, aga lubaduseks on see enamasti jäänudki.
Esimesena randunud paatkond jäi rahule
Juba teist korda viidi koos Kamari veetralliga läbi Põltsamaa II jõemaraton, kus võistlejad finišeerivad publiku kaasaelamis toel ja ergutusel. Lühem distants maratonil oli 27 ja pikem 78 kilomeetrit. Lühemalt teekonnalt jõudis võidukana finišisse paatkond Kristjan Oper-Enno Sõmera. Kristjan kinnitas, et algajatena võivad nad oma tulemust igati heaks pidada. Teda kutsus võistlema Enno Sõmera. Meeste sõnul ei olnud ju mõeldav, et sellise ettevalmistuse baasil oleks kohe saanud minna pikemale distantsile võistlema. Ainuke koht, kus kanuu veest välja tõsta ja üle tee kanda tuli, oli Põltsamaal Suure silla juures. Mujal niisuguseid takistusi ette ei tulnud, millest mööda poleks pääsenud.
Nüüd, kus Kamari neljas veetrall õnnelikult mööda on saanud, võivad korraldajad mõelda selle üle, millega päevaprogrammis tasuks jätkata, mida teisiti teha ja mis üldse tegemata jätta. Näiteks polnud isetehtud veesõidukeid, mis paaril eelneval aastal suure publikuhuvi pälvisid, tänavu võistlema kutsutud. Indrek Eensalu avaldas arvamust, et tegelikult on selliste veesõidukite looming üsna ühesugune.
i
TOOMAS REINPÕLD
