Veetrall pakkus nii kaasalöömise kui pealtvaatamise võimalusi

 

Möödunud laupäeval Põltsamaa valla Kamari paisjärve ääres toimunud veetralli korraldamiseks saadi ideid mitmelt poolt.

Kamari veetralli korraldamise mõtte algatajaks oli Kamari Haridusseltsi juhatuse liige, Põltsamaa vallavolikogu esimees ja aktiivne külaelu eestvedaja Liia Lust. Ent terviklik nägemus veetrallist sündis siiski ühisideena, kus mitmed haridusseltsi liikmed oma mõtteid välja käisid. Tegelikult valmis Kamari paisjärve rannaala küll eelmisel aastal, kuid raha selle pidulikuks avamiseks mullu Põltsamaa vallal ei olnud. Aasta lõpus kirjutas Liia Lust projekti, mille kaudu Leader-programmist ka veetralli korraldamiseks raha eraldati.  

Eeskujuks Rõuge paadiralli

Mõtteid veetralli läbiviimiseks laenasid Kamari Haridusseltsi liikmed ka Rõuge paadiralli korraldajatelt. Kamari paisjärvele atraktsioonid toonud Tegevus OÜ leidis Liia Lust internetist, mille esindajatega eelnevalt läbi arutati, milliseid atraktsioone väiksema suurusega veekogul oleks sobiv kasutada. Algselt plaanis Kamari rahvas veetralli läbi viia kesksuvel ehk nädal varem. Lusti sõnul konsulteerisid nad teiste Põltsamaa piirkonna külaseltsidega ning selgus, et sel juhul oleks see ettevõtmine ajaliselt Pajusi mõisapäevaga kattunud.

Pajusi mõisapäeva korraldanud Aili Soolepa sõnul tahtsid paljud Pajusi inimesed Kamari veetrallist osa saada ja ka tema arvates oleks olnud kahju, kui need suveüritused kokku oleksid langenud. Samas kiitis Aili Soolepp veetralli korraldajaid ja arvas, et sellest võiks kujuneda traditsioon. 

Kalapüügivõistlusega võinuks alustada varem

Veetrall algas hommikuse kalapüügivõistlusega, kuhu registreerus kaheksa kalastajat. Võistlejate hulgas oli ka üks õrnema soo essindaja ja kaks last. Võistluste kohtuniku Tiit Oja sõnul oli umbes pool tundi enne võistluste lõppu õngitsejate saak kesine. Küllap mängisid tagasihoidliku kalasaagi juures oma rolli juba mõnda aega kestnud palavad ilmad.

Kõige viimased võistluseks antud minutid tõid võidu umbes 30 sentimeetri pikkuse ahvena püüdnud Peeter Õunale. Kalamehe sõnul käisid nad hiljuti võistlemas ka Suure-Jaanis, kuid seal polnud kellelgi võistlejaist erilist õnne ning  püütud kalad läksid alamõõduliste kirja.

Nii Peeter Õun kui tema elukaaslane Ulvi Pilv olid seda meelt, et kalastamisvõistlusega oleks tulnud alustada mitte hommikul kell seitse, vaid juba kell viis. Sama meelt oli ka kaldalt kala püüdnud Uno Allikhein.

Veeatraktsioonide kasutajaid palju  

Veeatraktsioonidel lustimise võimalust oli pakkumas Tegevus OÜ Loksa lähistelt Valklast. Veeatraktsioone juures askeldanud Renaldi ja Jakobi sõnul võib neid atraktsioone enamasti näha merel. Kamaris oli huvilistel võimalus hüpata veebatuudil, keerutada ennast suures läbipaistvas pallis, sõita kaatri järele haagitud “banaaniga”, millel lustijatel tuli tingimata selga panna ka päästevest. Ja mitte asjata –  juba esimene seltskond  läks kaatri järel kihutades ümber.

Veelgi julgemad said sõita kaatri järel veetava ujumisrõnga taolise veesõidukiga, mis “lendas” paisjärvel päris suure kiirusega. 

Päeva nael – isevalmistatud veesõidukid

Päeva naelaks kujunes isevalmistatud veesõidukite võistlus, kuhu oli registreerunud viis võistkonda. “Mõtlesin kaua, millistest materjalidest sellise sõiduki valmis võiks teha ja siis taipasin, et kõik need asjad on kaubanduses täiesti saadaval,” rääkis Vladimir Savotškin, kes asus sõidukit meisterdama juba kevadel. “Kui tunnid kokku arvestada, siis läks mul selleks nädal aega,” ütles Savotškin, kes oli võistlusele tulnud koos pojaga.  

Võistlusmaa edukalt läbinud nelikvõistkonna liikmete Janeli, Janari, Mareki ja Raigo sõnul mõtlesid nad sõiduki tehnilise lahenduse ikka ise välja. Esimese võistluse järel tõdesid nad, et süsteem vajab täiustamist. Vigadest õpitakse ja küllap see puudutab Kamaris veetralli puhul nii kalastamisvõistluse läbiviimist, isetehtud veesõidukite valmistamist kui ka ürituse üldist korraldust. Sündmuse idee autori Liia Lusti sõnul oleks sellise mastaabiga üritust igal aastal finantsiliselt raske läbi viia. Kuid mine tea – ehk on veetralli külalised nõus sel juhul  ka omalt poolt veidi panustama.

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus