|
|
Neil päevil on Jõgeva linnapildis üsna tavaline nähtus rauakoormaid vedavad autod, mis kõik suunduvad ühte kohta — Turu tänava lõpus asuvasse vanaraua kokkuostupunkti, mille järjekord on viimasel ajal üle kilomeetri pikk. |
Rauavedamisbuumi on tinginud metalli kokkuostuhindade järsk tõus. Vaikselt hakkasid hinnad kerkima juba veebruaris, märtsis kasvasid need juba pea kaks korda. Kui varem maksis gabariidis terase tonn natuke alla 2000 krooni, siis praegu saab sama koguse raua eest 3350 krooni. Selle nimel on inimesed nõus tundide viisi kokkuostupunkti järjekorras seisma.
Väike hinnalangus juba oli
Tavaliselt järgneb hindade hüppelisele tõusule ka järsk langus. Kuna metalli kokkuostuhind sõltub maailmaturust, tarbimisest ning ka kaevandatava metallimaagi hinnast, siis ei osanud Eesti Metalli juhatuse liige Eva Pedjak öelda, kuhupoole hinnad lähiajal liiguvad. Siiski oli juba eelmisel nädalal hindade osas väike langus. Kui teisipäeval sai kokkuostus teraspleki tonnist 3050 krooni, siis kolmapäevaks langes selle hind 2900 kroonile. Enim viiakse kokkuostu musta metalli, vanu masinaid ja seadmeid, kuid oluliselt on suurenenud ka värvilise metalli viimine, kuna selle hind on praegu läbi aegade üks kõrgemaid.
Eesti Metalli Jõgeva osakonna väravate ette kogunetakse iga päev juba varahommikust saati. Esimesed autod tulevad järjekorda kella kuue ajal. Kella kaheksaks, mil kokkuostupunkt avatakse, on reeglina rivis seismas juba üle kolmekümne sõiduki. Masinaterivi ulatub tihti pea pooleteise kilomeetri kaugusele kokkuostu kontorist. Väravast lastakse korraga sisse viis või kuus autot, vastasel juhul ummistaksid kärsitud metallivedajad oma sõidukitega platsi täiesti ning tulemuseks oleks kaos.
Umbes 250 klienti päevas
Hommikul kell kaheksa kohale tulnud autojuhid saavad tavaliselt oma koorma maha alles mõnikümmend minutit enne keskpäeva. Samas ei saa väita, et Eesti Metalli töötajad oleksid oma tööülesandeid täites aeglased. Päevas jõuab Jõgeva osakond teenindada umbkaudu 250 klienti. Et metalli võetakse vastu päeva jooksul seitse ja pool tundi, siis ühe kliendi teenindamiseks kulub natuke vähem kui kaks minutit. Selle aja sisse mahub koormaga masina kaalumine, tühjalt kaalumine ning paberite vormistamine. Suurema aja võtab koorma maha laadimine. Kui väikekaubik on maast laeni terasplekki täis ning autojuht peab selle käsitsi üksinda maha loopima, siis kulub selle toimingu jaoks ikka mitukümmend minutit.
Samal ajal järjekorras ootavad mehed sisustavad aega teiste juhtidega juttu puhudes. Räägitakse sellest, kust metalli saadakse, mitu korda on juba käidud, kui kaua järjekorras seistud, hinnatakse üksteise koormaid ja arvutatakse summasid kokku. Igapäevastel käijatel on kaasas termosega kohvi või teed ning hunnik võileibu. Mõnedele meestel toovad värskeid saiu ja kohvi järele nende kaasad.Inimesed saavad risust lahti
Järjekorras juba kaks tundi seisnud ja selle ajaga vaid 250 meetrit edasi liikunud Reimo Kesa ja Kalvi Soolepp peletasid igavust kaardimänguga. Pikka ootamist nad pahaks ei pannud.
“Loogiline, et siin aega läheb, endal tuleb lihtsalt kannatust ja aega varuda,” selgitas valget Ford Transitit roolinud Kesa. Viimase kahe päeva jooksul tõid mehed kokkuostu neli koormatäit rauda, mis majapidamisest üle oli jäänud.
“Olen pakkunud ka tuttavatele, et võin nende üleliigse raua minema viia. Inimesed on väga õnnelikud, kui saavad suurema vaevata oma aeda risustanud kolast lahti,” selgitas Kesa.
Metallivargusi rohkem
Metallihindade kasvuga on kaasnenud ka varguste hulk. Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja Agu Lalli sõnul registreeriti möödunud aastal Lõuna-Eestis 71 vargust, kus korraga oli omastatud rohkem kui tuhande krooni väärtuses metalli. Tänavu esimese nelja kuuga on see arv juba 38, seega on näha varguste arvu märgatavat kasvu.
Siiski on näitajad Jõgevamaa kohta pigem positiivsed. Eelmisel aastal pandi siinmail toime vaid üheksa metallivargust, mis on lõuna regiooni kuuest maakonnast kõige vähem. Tänavu on siin registreeritud kaks metallivargust, mille puhul kahju suurus tuhandet krooni ületab.
Eesti Metalli juhatuse liikme Eva Pedjaki sõnul tuleb neil petturite ja varastatud rauaga harva pistmist. “Kui on tegemist varastatud kaubaga, siis anname meie antud uurimise üle kohalikule politseile,” kinnitas ta.
Viimase paari kuu jooksul pole Jõgeva kokkuostupunkti toodud metalli hulgast varastatud kraami leitud.
Metallivargused Lõuna-Eestis, kus kahju üle 1000 krooni
*2009. aasta – 71 vargust, neist Jõgevamaal 9
*2010. aasta esimene kvartal – 38 vargust, neist Jõgevamaal 2
Allikas: Politsei
iii
EILI KOITLA
