Kui nüüdseks on vastu võetud tähtsad dokumendid, mis Kuremaa tehnikumile kadu kuulutavad, siis ligemale kolm aastakümmet tagasi oli see umbes kolmesaja õpilasega õitsval järjel kool, mille õpilased ? tulevased agronoomid ja zootehnikud ? ka väljaspool kooliaega meelsasti sporti tegid. Sportimiseks olid tollal aga kasutada vaid tehnikumi peahoones, st Kuremaa lossis asetsevad ruumid: keldris tõsteti kangi ja maadeldi, suures saalis, mille akendele sai vineerluugid ette tõmmata, mängiti palli ja võimeldi. Nii et spordihoone ehitamise vajadust polnud tehnikumi tollased direktoril Endel Söödil ministeeriumi ülemustele kuigi intensiivselt tõestada vaja. Et spordihoone kiiremini valmiks, tulid Jõgeva MEKi kutselistele ehitajatele suvisel ajal appi üliõpilased-ehitusmalevlased, kelle tehtu vajas, tõsi küll, hiljem osalist ümbertegemist. Spordihoone juhataja Reinhold Reimand võeti tööle juba pool aastat enne hoone valmimist ning sestpeale toimus kõik tema valvsa pilgu all ja aktiivsel kaasalöömisel.
“Tänu Reinholdile sai spordihoone nii korralikult ehitatud, et on siiamaani suurema remondita vastu pidanud. 1986. aastal värviti ainult põrandat, valgendati seinu ja vahetati koridoripõrandal reliin välja,” ütles Kuremaa tehnikumi kauaaegne kehalise kasvatuse õpetaja Andres Lippur.
Reinhold Reimand omakorda meenutas hea sõnaga veerand sajandi taguseid tehnikumiõpilasi: kuna kogu riigi poolt eraldatud raha kulus ehitamise peale ära, tuli majaümbruse haljastustöö ära teha ühiskondlikus korras. Ja tehitgi.
Sai populaarseks
Kuna Kuremaa võimla oli tollal ümbruskonnas ainuke ja rajooniski alles teine normaalmõõtmetega võimla Põltsamaa kutsekeskkooli oma järel, hakati seda kohe intensiivselt kasutama. Argipäeviti käisid seal hommikust õhtuni kooli- ja treeningtunnid, nädalavahetustel oli saal enamasti välja üüritud võistlusteks ja muudeks üritusteks.
“Pallimängudes hakkasid tehnikumi võistkonnad peatselt pärast spordihoone valmimist robinal medaleid saama,” meenutas Andres Lippur. “Ja üles leidsid meid ka tippsportlased. Eesti võrkpallikoondis oli näiteks enne 1979. aasta NSV Liidu rahvaste spartakiaadi siin treeninglaagris ja siin pidasid nad ka sõpruskohtumise Kirgiisia koondisega.”
Kui viisteist aastat tagasi valmis Jõgeval spordikeskus Virtus, jäi Kuremaa spordihoonel paratamatult kasutajaid vähemaks. Eriti rasked ajad saabusid aga seitse-kaheksa aastat tagasi, kui tehnikumil ei jätkunud muutunud majandusoludes enam raha spordihoone kütmiseks.
“Külmade ruumide nahka on läinud õpetajate tervis ja ka paljud kliendid peletasime eemale. Nii mõnigi kollektiiv oleks koos ujula reserveerimisega tahtnud üürida ka spordisaali, aga kui kuulsid, mis temperatuur meil seal valitseb, loobusid,” ütles Andres Lippur.
Nüüd, mil spordihoonel on oma ökonoomne gaasikatlamaja, on saal jälle soe ning selle kasutajaid tuleb üha juurde. Muuhulgas treenivad seal Torma spordiklubi ja Kuremaa spordikeskuse korvpallipoisid ning toimuvad maakonna noorte korvpallimeistrivõistluste mängud.
Mõistagi vajab veerand sajandit suurema remondita läbi ajanud hoone nüüd üsna suuri investeeringuid. Maavanema ja omavalitsuste liidu esindajate koostatud investeeringute kava järgi jõuab riigipoolse suurema (eeldatavalt kolme miljoni kroonise) rahasüsti saamise järg Kuremaa spordihoone kätte tuleval aastal. Uus jõusaal peaks spordihoones valmima aga juba tänavu suvel.
Tulevikuvisioonid
“Mõtlen praegugi tänutundega kunagisele Jõgeva MEKi juhatajale Avo Korbile ja KEKi juhatajale Mati Põderile ning nende meeskondadele, samuti Kohtla-Järve MEKile ja Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevale, kes Kuremaale paari aastakümne jooksul ühiselamud, õpetajate korterelamud, spordihoone, siseujula ja muu vajaliku ehitasid. Kahju ainult, et haridusministeerium ei oska praegu sellele ligemale 100 miljonit krooni maksvale kompleksile rakendust leida,” ütles Endel Sööt, lisades, et temale valmistaks kõige rohkem rõõmu see, kui Kuremaa saaks Kaitseliidu poolt rajatava isamaalise kasvatuse ja spordi kallakuga kooli asupaigaks, sest siis leiaksid optimaalse kasutuse ka siinsed spordiobjektid.
