Praegu peetakse üle Eesti veemajanduskavade arutelusid, mille eesmärgiks on tagada hiljemalt aastaks 2015 kõikjal Eestis pinna- ja põhjavete hea seisund.
Teisipäeval kogunesid Jõgeva maavalitsuse saali veemajanduskavaga seotud probleeme arutama keskkonnaministeeriumi ja ASi Maves esindajad, samuti Jõgeva maavalitsuse ning maakonna kohalike omavalitsuste keskkonnaprobleemidega tegelevad inimesed. Veemajanduskava koostamisel osaleva Tiiu Valdmaa sõnul viiakse sellised arutelud läbi kõikides maakondades. Eksperdi sõnul vaadeldakse veemajanduskavasid eraldi vesikondade kaupa. Eestis on olemas kolm vesikonda: Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikond. Vesikonnad jagunevad omakorda alamvesikondadeks. Jõgevamaa kuulub Ida-Eesti vesikonda, ehkki väga väike osa Põltsamaa valla lääneservast jääb Lääne-Eesti vesikonda.
Veemajanduskavade avalikul arutelul saavad sellel osalejad avaldada arvamust veemajanduskavades kirjas olevate meetmete ja tegevuste kohta. Veemajanduskavade avalik arutelu kestab järgmise aasta veebruarikuu lõpuni ja selle aja jooksul on kõigil huvitatutel võimalik kirjalikult esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja kommentaare keskkonnaministeeriumi kodulehel välja toodud aadressil. Keskkonnaministeeriumi veebüroo vee peaspetsialisti Peeter Marksoo sõnul peab Eesti veemajanduskava olema kooskõlas nii rahvusvaheliste dokumentidega kui ka siseriiklike arengukavadega.
Arupidamisel oli juttu vee seisundit mõjutavatest olulisematest teguritest. Üsna oluliselt mõjutab vee seisukorda põllumajandus. Kohalolijad tõdesid, et seoses majandussurutisega mõjutab põllumajandus vee seisundit vähem. Samuti mõjutab vee seisundit ka maavarade kaevandamine, mis siiski pole Jõgevamaal eriline probleem.
Peipsi järve puhul on probleem suuresti meie naaberriigist tulenevates mõjutustes, mida pole ainuüksi Eesti poolt rakendatavate meetmetega parandada võimalik. Venemaaga on püütud Peipsi järve probleemidest küll rääkida, ent senised kontaktid pole veel kaugeltki loodetud tulemusi andnud.
Peipsi äärsete omavalitsuste esindajate sõnul on selle järve puhul probleemiks ka pilliroo vohamine rannikul.
Avalikul veemajanduskava arutelul oli juttu ka Põltsamaa jõega seotud probleemidest. Suurimaks probleemiks on paisud, mis takistavad kalade liikumist. Põltsamaa jõgi on tuntud lõheliste elupaigana ja seetõttu vajavad jõele rajatud paisud kindlasti kalatreppe.
Veemajanduskava arutelul oli juttu ka reovee kogumise aladest. Peeter Marksoo lausus, et maailmas on need alad järjest suurenenud. Majanduslikult on kasulikum rajada suured reoveepuhastid ja juhtida reovesi puhastisse võimalikult suurelt kogumisalalt.
Veemajandusse on Eestis viimastel aastatel tehtud päris tõsiseid investeeringuid, mis on teoks saanud peamiselt tänu Euroopa Liidu abirahale. Probleemiks on meie küllalt madal vee hind, mida Eestile toetusraha taotlemisel ette heidetakse. Kui Euroopas moodustab vee hind neli protsenti pere keskmisest sissetulekust, siis Eestis on see poole väiksem. Samuti ei olda Euroopas rahul sellega, et Eestis maksavad ettevõtted vee eest tunduvalt kõrgemat hinda kui eratarbijad. Seetõttu võivad veemajanduse korrastamiseks eraldatavad toetussummad edaspidi väheneda.
iii
TOOMAS REINPÕLD
