Ravimiseaduse muudatused, millega riigikogu nägi ette apteekide omanikeringi muutumise, võeti vastu juba 2014. ja 2015. aastal. Seadusandja andis pika üleminekuaja selleks, et kõik turu osapooled jõuaksid oma tegevuse 1. aprilliks 2020. aastal ümber korraldada ja seaduse nõuetega vastavusse viia.
Apteegireform tähendab kahte olulist muudatust. Esiteks lahutatakse reformi käigus ravimite jae- ja hulgimüük, mis tähendab, et ravimite hulgimüüjad ei saa enam apteeke omada. Selle tulemusena lõpeb olukord, kus vaikimisi ostetakse ravimid ja muud tooted apteegi omanikule kuuluvalt hulgimüüjalt ning suureneb apteekide vabadus ja võimalus osta ravimeid hulgimüüjalt, kelle pakkumine on parem. Patsientidel on sellest üksnes võita.
Teine oluline ja põhimõtteline muudatus on see, et apteekide pidajateks võivad olla ainult selle eriala professionaalid – proviisorid. Nõnda on see ka näiteks Soomes, Saksamaal, Taanis, Hispaanias ning mitmes teises riigis.
Muudatuste eesmärk on anda proviisoritele senisest suurem roll ja vastutus tervishoiusüsteemis, tagada apteegiteenuse erialane areng, vähendada apteegiteenuse sõltuvust ravimite hulgimüüjate ärihuvidest ja suurendada konkurentsi hulgimüügiturul.
Nüüd, reformi lõpusirgel ütlesid ravimite hulgimüüjad avalikult, et nad ei näe ühtegi põhjust endale kuuluvatest apteekidest loobuda, vaid soovivad hoopis seaduse muutmist. Selle asemel, et tegeleda allesjäänud üleminekuajal nende tegevustega, milleks seadusandja üleminekuaja andis, on asutud külvama ärevust ning hirmutama oma apteekide erialatöötajaid ja meie kõige haavatavamaid – patsiente. Leian, et inimeste hirmutamine ravimite kättesaadavuse vähenemisega on äärmiselt taunitav. Sellise tegevuse eesmärk saab olla vaid üks – mõjutada seadusandjat muutma seadust enda äri huvides.
Tänase päeva seisuga on meil pisut üle 200 proviisoromandis apteegi, millest 167 vastab täielikult kõigile nõuetele. Meil on piirkonnad, kus olukord on hea ja on piirkonnad, kus on veel vaja tegevusi teha. Ravimiameti interaktiivselt kaardilt (https://apteegid.ravimiamet.ee/) saavad kõik olukorrast ülevaate.
Loomulikult jälgime väga tähelepanelikult apteegiturul toimuvat ja vajadusel sekkume. Nende piirkondadega, kus me näeme, et oleks proviisorapteeki juurde vaja, tegeleme kõigiga individuaalselt ja leiame vajalikud lahendused. Ravimiteta inimesed ei jää.
Enamik omandinõuetele mittevastavatest apteekidest on koondunud suurematesse linnadesse ning on seotud ravimite hulgimüüjatega. Näiteks Tallinnas Viru ringil on 6 apteeki, Tartu südames samapalju. Selge on ka see, et kui Viru ringilt või Tartu südalinnast mõni apteek kaoks, ei mõjuta see kuidagi ravimite kättesaadavust.
Kas ja kui palju sellistest apteekidest tegevuse lõpetab, sõltub turuosaliste käitumisest. Selleks, et apteeke kinni panema ei peaks, tuleks praegustel apteegiomanikel asuda rääkima läbi proviisoritega. Seda kõike on turuosalised teadnud juba viimased 5 aastat.
Kommentaar 1. oktoobri Vooremaas ilmunud kirjutise „Avinurmes kardetakse apteegi kadumist” juurde
Katri Eespere, sotsiaalministeeriumi terviseala nõunik
