Rongiliiklus on olnud nii selle paikkonna arendajaks kui ka probleemide põhjustajaks. Juba alates raudteejaama rajamisest, sest miks muidu ehitati see Jõgeva alevikust kaks kilomeetrit Tartu poole ? eks ikka võimalike probleemide maandamiseks.
Linna läbivatest rongidest peatuvad siin vähesed ja veel vähem on neid vaguneid, mida siin tühjaks laaditakse. Põhiliselt tühjendatakse siin tänasel päeval palgi- ja väetisevaguneid. Puit veetakse kohe minema, väetis paigutatakse aga linnas olevatesse ladudesse.
Lisakoormus Estakaadi, Kesk ja Turu tänavale
Uue firma tulekuga Jõgevale suurenevad lähiaegadel saabuvad väetisekogused oluliselt ning samuti suureneb nende ladustamine linna territooriumil, kust see klientidele veetakse.
See toob omakorda lisakoormuse tänavatele. Raskeveokite liiklustihedus langeb põhiliselt Estakaadi, Kesk ja Turu tänavale.
Selgemast selgem, et valdav osa laadimistöödest on vaja linnast välja viia. Laadimistööd risustavad raudtee äärt ja tänavaid ning tekitavad müra, raskeveokid lõhuvad tänavaid.
Hea idee on tööstuspargi rajamine Painkülla. Veel parem on, kui seal saab olema raudteeharu ja kaubajaam ning laod. Millal see kõik saab aga veel olema?
Ülekäiku endiselt vaja
Kui ükskord on raudteeharud ja kaubajaamad ehitatud, siis mida muudab see linna jaoks?
Kas ülepääs raudteest muutub jalakäijale paremaks ja turvalisemaks? Ei muutu, sest jalgu jäävad ikka ja jätkuvalt siin ajutiselt peatuvad rongid.
Pikemal seismisel haagitakse nad ülekäigu kohal küll lahti, kuid lühemaajalisel seismisel seda ei tehta. Ikka ei pääse igal ajal üle raudtee. Aja jooksul raudtee infrastruktuur paraneb vähehaaval. See aga toob omakorda kaasa rongiliikluse tihenemise, rongide liikumiskiiruse suurenemise, seega ka ohu suurenemise ühetasandilisel ülekäigul. Vajadus kahetasandilise turvalise ülekäigu järele muutub järjest aktuaalsemaks.
Üheks lisalahenduseks oleks pikendada mõned rööpapaarid selliselt, et ka ajutiselt peatuvad koosseisud teeksid seda linnast väljas. Seda teemat on raudteemeestega arutatud, kuid valmisolekut selleks ei tulnud. Aga olgu lahendused millised tahes, kahetasandilist ülekäiku, mille abil on võimalik raudteed ületada igal ajal ja turvaliselt ei asenda miski ja oleks igati mõistlik see võimalikult kiiresti valmis ehitada. Võimalus on teha seda juba järgmisel aastal.
Kõik muud lahendused tulevad aga aastate pärast. Kui üldse tulevad.
Toominga tänav tuleb valmis ehitada
Kahetasandilise raudteeülekäigu projekti koostamisel seati tingimuseks, et lõplik variant selgub alles pärast rahvaga nõu pidamist. Et kõigil oleks arusaadav, milline üks või teine lahendus välja näeb, selleks nägi leping projekteerijatele ette esitada ka vastavad maketid ja videoklipp. Selline asjade käik oleks igati mõistlik.
Et juhtida raskeveokite kaubavood kesklinnast mööda, on vajalik valmis ehitada ka Toominga tänav, mis seoks raudteeäärset piirkonda otse Piibe maanteega. Ülesanne on raske, sest sealkandis on meetrite kaupa turbamulda.
Eraldi teemana vajab käsitlemist raudteel liikuvad ohtlikud veosed. Me ei oska tõenäoliselt isegi ettegi kujutada, mida kõike siit linnast on läbi veetud ja mida veel tulevikus veetakse.
Jõudu ja jaksu linnavalitsusele eluliselt vajalike projektide elluviimisel.
Samal teemal loe ka: Aivar Kokk, “Painküla tööstuspark lahendaks Jõgeva raudteeprobleemid”, Vooremaa, 18. august
VIKTOR SVJATÕ?EV,
Jõgeva linnavolikogu liige, Reformierakond
