Eesti Pank korraldab sel kuul uutmoodi ettevõtmise, et saada Eesti inimestelt tagasisidet keskpanga rahapoliitika kohta. Oleme keskpangana pidevalt kontaktis poliitikute, ametnike, ettevõtjate ja Eesti inimestega erinevatest valdkondadest, kuid praegu keskendume sellele, mida Eesti inimesed arvavad just rahapoliitikast.
Samasugused arutelud toimuvad igas euroala riigis ja Eesti Pank loodab kuulda paljude Eesti inimeste arvamust. Igaüks saab oma arvamuse öelda Eesti Panga veebilehe kaudu ning mitmete ühenduste ja organisatsioonide esindajatega plaanime kohtuda silmast silma.
Keskpanga rahapoliitika võib teemana paista keeruline – valdav enamus meist igapäevaselt rahapoliitikast ei mõtle. Ometi puudutab see meid kõiki, kui käime poes (hinnatase), ostame kinnisvara, võtame eluaseme- või ärilaenu (laenuintress) või jääme pensionile (pikaajaliste säästude ostujõud).
Analüüsisime Eesti Pangas hiljuti Euroopa Keskpanga rahapoliitika mõju Eesti majandusele. Analüüs kinnitas, et intressimäärade langetamise ja keskpanga teiste majandust elavdavate otsuste mõju on meil olnud tugevam kui euroalal keskmiselt. Intressimäärade alanemise otsest mõju on pankade kehtestatud nullpõrand (mis laenuvõtjate intressimäära miinusesse ei lase) küll vähendanud, kuid arvestatav mõju jõuab meieni ka väliskaubanduse ja konkurentsivõime muutuste kaudu.
Euroala tervikuna ohustab hetkel pigem liiga tagasihoidlik hinnatõus, mis toob kaasa hinnalanguse (ehk deflatsiooni) riski. Hindade kahanemise puhul võivad inimesed hakata ostuotsuseid edasi lükkama, sest nad loodavad, et hinnad kukuvad veelgi. Sellise mõtteviisi tagajärjeks on aga reeglina majandusaktiivsuse langus ja tööpuuduse kasv. Seetõttu on äärmiselt tähtis, et rahastamistingimused oleksid sellised, et ettevõtted saaksid soodsalt investeerida ning majapidamistel peaks säilima võimalus lisaks vältimatutele kulutustele ka mõistlikus mahus suuremaid oste ja investeeringuid teha. Soodsate rahastamistingimuste tagamiseks ongi euroala keskpangad astunud mitmeid erakorralisi rahapoliitilisi samme – majanduses ringleva rahahulga suurendamiseks oleme käivitanud suuremahulise varade ostuprogrammi, anname pankadele soodustingimustel laene ning 2014. aastast kehtestanud negatiivse intressimäära kommertspankade hoiustele keskpangas.
Kuna liiga madal inflatsioon teeb arenenud riikides muret juba pikka aega, on püütud analüüsida selle põhjuseid. Osa neist võib peituda vananeva ühiskonna kalduvuses rohkem säästa kui tarbida ning tehnoloogia arengus ja globaliseerumise mõjudes. Uuringud näitavad, et tasakaaluseisundis majandusele jõukohane intresside tase on arenenud riikides viimastel kümnenditel alanenud. Strateegia uuendamiseks on oodatud ka Euroopa kodanike arvamus. Eesti Panga veebiküsitluses soovime Eesti inimestelt kuulda, kuidas tajutakse keskpanga poliitika mõju, mis teeb muret ning mis võiks olla teisiti. Samuti ootame arvamust selle kohta, kas keskpank võiks oma fookust laiendada ühiskonnas esile tõusnud uutele teemadele nagu kliimamuutuste mõju, mille ulatust hinnastabiilsusele otseste ja kaudsete kanalite kaudu oleme hakanud uurima.
Ootan ja loodan rahapoliitika tuleviku arutelus aktiivset osavõttu.
Virtuaalse arutelu kodanikuühiskonna organisatsioonidega korraldame 25. novembril kell 13.00–15.30. Osalemine on kutsetega, kuid kõik huvilised saavad ülekannet jälgida Eesti Panga veebilehel.
Madis Müller, Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige
