Kuidas viia õpilasi ja miks mitte ka vanemaid ajaloo sündmustele lähemale, on erinevaid nippe. Kõige lihtsam on vaadata kütkestavaid filme, paljude ajalehtedes ilmuvad lood nii Eesti kui maailma ajaloost, ilmuvad ajakirjad. Kuid üks tõhusamaid on rännata ise tagasi aega, mis ühel või teisele viisil meid vahetult kütkestaks. Selleks on mitmeid metoodikaid. Üheks neist, mida Eestiski juba kümmekond aastat proovitud, on Ajarännak.
Mis see Ajarännak õieti on ja miks peaks koolid sellest osa saama, vastas Eesti rahva muuseumi hariduskeskuse juhataja Kaari Siemer, et Ajarännak on aktiivõppemeetod ajaloo õppimiseks ja mõtestamiseks.
„Rännaku käigus minnakse ajas tagasi konkreetsesse ning osalejate jaoks tähendusega ajaloolisesse päeva ja kohta ning mängitakse üks minevikusündmus rollimängu elementidega läbi. Sellisel viisil läbi mängides saab sündmus õpilasele arusaadavamaks ning mõistetavamaks,“ selgitas Siemer. Tegemist ei pea olema n-ö suure ajaloosündmusega, pigem „väikese inimese“ kogemusega suure ajaloo taustal. Läbimäng toimub eelnevalt kirjutatud stsenaariumi järgi, mille kulgu teavad põnevuse hoidmiseks vaid põhitegelased. Kõik osalejad on aktiivsed, meetodi rakendamise juures pealtvaatajaid ei ole.
Siemer ütles, et Ajarännak peaks olema jõukohane igale õpilasele, sest see võimaldab kasutada kõiki meeli ning õppida tegevuse kaudu. Õpilased võtavad endale rännakul ajastukohase rolli ning saavad seeläbi vaadata maailma ja toimuvat teise inimese perspektiivi kaudu. Nad saavad panna end proovile uues olukorras ning julguse korral hoopis teise inimesena.
Õpetajad ja ERM üheskoos
Eesti rahva muuseumi ja Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi eestvedamisel on üle-eestilise ajarännakuid korraldatud kahel korral: 7. veebruaril 2018 toimus ajarännak Eesti Vabariigi sünnihetke, 24. veebruari 1918, kus osales enam kui 8400 õpilast. Käesoleva aasta 2.–4. maini viis ajarännak meid esimese üldlaulupeo ettevalmistuse juurde aastal 1869. Sellest võttis osa rohkem kui 6100 inimest.
Käesoleva aasta teema, Tartu rahu, sai välja valitud nende õpetajatega, kes rännakutest on juba osa võtnud. „Selleks, et korraldada ajarännakut, mis kõnetaks kogu Eestit, peab rännaku teema olema kõigile oluline. Tartu rahu 100. aastapäev seda kahtlemata on,” selgitas Siemer. „Püüame seda sündmust taas vaadata pigem toonase tavainimese – talumehe, kooliõpetaja, linnakodaniku – silmade kaudu. Keskendume rahuläbirääkimiste protsessile – uurime toonaseid ajalehekajastusi, räägime poistest, kes Vabadussõtta läksid, ning viime end kurssi toonase argieluga.”
Ajarännakud on osa muuseumiharidustöös, samuti puudutab see suures osas ka kooliprogramme. Ajarännakud ongi pigem muuseumide ja koolide koostööprojektid nii üle-eestilisel kui ka kohalikul tasandil. Selle ettevalmistamine on pikk protsess – end tuleb kurssi viia nii ajaloosündmuse kui seda ümbritseva kultuuri- ja ajaloolise taustaga. „Alustamegi 15. oktoobril uue koolitusega. Sellele järgneb osalejate (nii muuseumidest kui koolidest) ühine üldstsenaariumi kirjutamine, mis inspireerib või saab aluseks igas koolis kohalikule rännaku stsenaariumile. Enne üle-eestilise ajarännaku toimumist mängivad koolide ja muuseumide eestvedajad üldstsenaariumi ka üheskoos läbi. Selleks, et tekiks kogemus ning arusaam, kuidas ettevõtmine võiks välja tulla.”
Osaleda saavad kõik huvilised
ERM koos EAÜS-iga on üle-eestiliste ajarännakute eestvedajad. See on olnud suur töö ja väljakutse, aga ennekõike on see teinud meie elu huvitavaks ning andnud võimaluse olla ühes suures ettevõtmises osaline. Need projektide kaudu on laienenud muuseumi tegevusväli ning suurenenud koostöö koolide ja muuseumidega.
Kaari Siemerile teeb rõõmu, et õpetajate ja õpilaste tagasiside ajarännakutele on olnud väga positiivne. Paljud esimesel aastal osalenud õpetajad leidsid, et ettevõtmine oli pingutust väärt ning korraldasid oma koolis ka järgmise ajarännaku, kuna see meeldis õpilastele väga. „See on ju päev täis mõtestatud mängu ning häid emotsioone, mille käigus laps ei tajugi, et õpib!”
Paljud koolid on Ajarännakutega liitunud, kuid nendel, kes kuulsid või lugesid toimuvast esmakordselt, tasub liituda Facebooki grupiga „Ajarännak“ või kirjutada aadressile hariduskeskus@erm.ee.
INDREK SARAPUU
