Küünlakuu algas külmade ilmadega. 1. veebruaril langes termomeetrinäit meie maakonnas kohati õhus ligi –23 kraadini, mis on kogu senise talve kõige madalam temperatuur.
iii
Talve ametlikust külmarekordist Eestis jäi Jõgeva seekord ilma. See registreeriti nimetatud ööl Väike-Maarjas (–23,1 kraadi). Lumepinnal oli kuu esimesel ööl Jõgeva ümbruses külma -28…-29 kraadi, kuid tänu samal ajal maad katnud kümnesentimeetrisele lumevaibale taimedele ohtu ei tekkinud. Kolme sentimeetri sügavusel mullas langes temperatuur ainult ‑2…‑3 kraadini ja see ei ole meil kasvatatavatele taimeliikidele ohtlik.
Kuu alguse külmade öödega hakkas kiiresti suurenema mulla külmumissügavus ja külmaperioodi lõpuks 7. veebruari hommikul oli põldudel maa külmunud juba ligikaudu 30 sentimeetrini.
Kaks nädalat miinustemperatuuridega
Järgnes lühike kolmepäevane sulaperiood, mille kestel tõusis õhutemperatuur maakonnas 2…3 kraadini. Künninukid tulid nähtavale. Lumi tihenes ja kui ilm sula järel külmenes, tekkis lumele koorik.
Alates 10. veebruarist külmenes ilm taas ja temperatuur püsis kahe nädala jooksul miinuspoolel. Tugevaid külmasid ei esinenud. Öösiti langes õhutemperatuur –3…-13 kraadini, päeval tõusis ‑1…-6 kraadini. Vähehaaval tuli lund juurde, lapsed said suusatada ja uisutada. Tore oli looduses ringi liikuda, sest varem sadanud lumi kandis enamasti inimest peal.
Pärast vastlapäeva muutus ilm soojemaks ja sulailm püsis kuu lõpuni. Õhutemperatuur tõusis päeviti kuni kahe plusskraadini. Sadas lörtsi ja vihma, aeg-ajalt vähendas nähtavust udu. Öösel külmetas, seetõttu olid teed libedad.
Küünlakuu jäi keskmisest soojemaks
Veebruari keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeval –5,5 kraadi. Tänavune küünlakuu osutus jaanuarist kahe kraadi võrra külmemaks, kuid samas viimase 87 aasta veebruari keskmisest 1,6 kraadi soojemaks. Õhutemperatuur langes kuu jooksul tavapärase 5 korra asemel ainult ühel ööl ‑20 kraadist madalamale. Samas aga selgus kokkuvõtete tegemisel, et ka sulapäevi (maksimaalne õhutemperatuur üle nulli) oli tavalisest vähem — seitse päeva keskmise üheksa päeva asemel.
Mulla külmumissügavus kasvas kuu lõpuks põldudel 33…47 sentimeetrini, mis on keskmisele lähedane näitaja. Külmumissügavus kõikus sõltuvalt lume paksusest. Lund oli Jõgeva ümbruses tavapärasest napimalt — avamaastikul 10…20 cm. (Pikaajaliseks keskmiseks lume paksuseks on veebruari lõpus 22 cm.) Metsasemal maastikul mõõdeti vaatluspunktides lund rohkem — Luual 32, Siimustis 23 cm.
Senine talv on olnud tavapärasest tunduvalt soojem. Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogunes Jõgeval sügisest alates veebruari lõpuks -345 kraadi.
Märtsi lõpus tavaliselt plusskraadid
Milline on olnud märtsikuu ilm Jõgeval viimase 87 aasta andmetel? Keskmisena on märtsi esimene pool talvine — öösel –9…-10 kraadi külma, päeval õhus mõni miinuskraad. Lumikate on olnud püsiv.
Tavaliselt laguneb talvine lumikate kuu kolmanda kümmepäevaku algul ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt plusspoolele 25. märtsil.
Äärmustemperatuurideks on mõõdetud märtsis 1922. aastast alates –34 kraadi (14. märtsil 1940) ja 17,2 kraadi (29. märtsil 2007).
iii
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
