Lõppenud küünlakuu kujunes väga soojaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis peaaegu kogu kuu vältel normist kõrgemana. Kuu keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeval -1,3 °C, mis ületab viimase 93 aasta keskmist enam kui viie kraadi võrra ja on kõrgem isegi märtsi keskmisest.
Samas ei ole nii soe veebruar kuigi haruldane. Jõgeval on küünlakuu osutunud 1922. aastast algavate vaatluste järgi tänavusest soojemaks 11 korral, seal hulgas ka eelmisel aastal.
Kõige külmem oli ilm tänavu veebruaris 9. kuupäeval, kui ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes -9,4 kraadi ja minimaalne õhutemperatuur langes ‑17,8 kraadini.
Külmale järgnes järsk soojenemine
Kuu kõige külmemale päevale järgnes järsk soojenemine. 10. veebruaril tõusis keskmine õhutemperatuur juba plusspoolele ja maksimaalne termomeetrinäit ulatus 6,3 kraadini. Sellest kõrgemale õhutemperatuur tänavu veebruaris ei tõusnud, kuid sama palju sooja mõõdeti teist korda 25. veebruaril.
Lõppenud küünlakuus esines 21 sulapäeva, mis on vaatlusaastate keskmisest 12 päeva võrra rohkem ja sama palju kui eelmisel aastal. Sulapäevadeks loetakse päevi, kui maksimaalne õhutemperatuur tõuseb üle nulli.
Lund oli tavalisest napimalt
Juba novembrist alates on kuu keskmised õhutemperatuurid tänavu tavapärasest kõrgemad olnud. Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogunes sügisest alates veebruari lõpu seisuga -268 kraadi, mis on viimase 93 aasta keskmisest -334 kraadi ja normist (1981-2010. aastate keskmisest) -253 kraadi vähem.
Lund oli veebruaris tavalisest napimalt. Kuu alguses kattis Jõgeva ümbruse põlde keskmiselt 5-10 cm paksune lumekiht. Künninukid mustendasid ja orastel paistsid lehetipud lumest välja. Esimese dekaadi lõpuks kasvas lume paksus enam kui viie sentimeetri võrra, kuid hakkas siis sulailmadega vähehaaval kahanema. 20. veebruariks jäid paljud põllud juba paljaks, kuid varjatud põlluosades püsis maa valgena kuu lõpuni. Püsiv lumikate lagunes tänavu siin kandis tavapärasest kuu aega varem, eelmisest aastast nädal aega hiljem.
Muld oli külmunud kogu veebruarikuu vältel. Maksimaalse külmumise alumine piir ulatus Jõgeva ümbruse põldudel 14 kuni 28 sentimeetri sügavuseni. Maapind oli sügavamalt külmunud õhema lumega põlluosades. Veebruari viimase nädala esimese poole soojade ilmadega jõudis muld lumevabades kohtades pinnalt üles sulada kuni kaheksa sentimeetri sügavuseni, kuid tahkus 26. veebruari külma ööga uuesti.
Päikest jagus tavalisest enam
Päikest oli tänavu veebruaris tavalisest rohkem näha. Päikesepaiste kestuseks kogunes kuu jooksul 65 tundi, mis moodustab keskmisest 109 protsenti. Väga päikesepaisteline oli ilm 15.-17. veebruarini. Neil päevadel muutus õhk kuivaks ja minimaalne relatiivne õhuniiskus langes 29…33 protsenti.
Esimesed kevadekuulutajad rändlinnud, künnivaresed, saabusid kuu viimastel päevadel. 26. veebruaril oli näha esimesi üksikuid linde, kes toimetasid üsna vaikselt ja märkamatult. Järgmiseks päevaks oli künnivareseid juba arvukamalt kohale jõudnud ja nende hääled muutusid pargipuudel valjemaks. Eelmisel aastal saabusid künnivaresed Jõgevale päev varem. Veebruari teisel poolel võis leida päikesepaistelistes kasvukohtades, kus lumi varem ära sulas, esimesi õitsvaid lumikellukesi ja lumekuppe.
Mullu puhkesid marjapõõsastel märtsis pungad
Milline on olnud märts Jõgeval 1922-2014. aasta andmetel? Märtsi esimene pool on olnud tavaliselt talvine ja lumine. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle null kraadi ja talvine lumikate laguneb siin kandis vaatlusaastate keskmisena märtsi viimasel dekaadil.
Äärmustemperatuurideks on paastukuus mõõdetud 17,2 °C 2007. aastal ja ‑34,0 °C 1942. aastal. Maksimaalne lume paksus on küündinud märtsi alguses viimati üle 50 cm 2011. aastal. Mõnel aastal pole märtsis lund peaaegu maas olnudki — ainult üksikutel hommikutel on lumekirme muutnud maa valkjaks, näiteks 1989. aastal.
Väga soojadel kevadetel on taliteraviljaorased märtsi teisel poolel juba kasvu alustanud ja kuu lõpuks on marjapõõsastel pungad paisunud. Nii oli näiteks eelmisel, 2014. aasta kevadel.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
