Küünlakuu keskmine õhutemperatuur (Jõgeval -8,7°C) oli aastate 1922-2017 aasta keskmisest ligi kahe kraadi võrra madalam. Kuu jooksul esines ainult neli sulapäeva (maksimaalne õhutemperatuur üle null kraadi), mis on keskmisest kaks korda vähem. Mõne kümnendikkraadi võrra tõusis õhutemperatuur üle nulli kuu kolmel esimesel päeval ja tänavuse küünlakuu kõige kõrgem termomeetrinäit (Jõgeval 1,2°C) registreeriti 13. veebruaril.
Väga külmaks muutus ilm 20. veebruarist alates. Kolmanda dekaadi keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeval -16°C. Viimase 96 aasta jooksul on veelgi külmem olnud küünlakuu viimane kolmandik ainult 1942. aastal. Minimaalne õhutemperatuur langes Jõgeval kuuel ööl alla -20 kraadi. 23. veebruaril registreeriti Peipsi ääres Tiirikoja ilmajaamas termomeetrinäit ‑26,5 kraadi, mis on käesoleva talve senine ilmajaamades registreeritud külmarekord Eestis. Jõgeval jäi veebruari minimaalseks õhutemperatuuriks -24,3°C, mis pandi kirja 25. veebruaril ja on tänavuse talve Eesti külmade edetabelis teisel kohal. Peaaegu sama külm (‑24,2°C) oli Jõgeval öö ka 23. ja 28. veebruaril. Õhutemperatuuri mõõdetakse kahe meetri kõrgusel. Maapinna lähedal oli pakane veelgi tugevam. Külmematel öödel langes ilmajaama juures lume pinnal temperatuur -30 kraadini ja alla sellegi. Kuu viimastel päevadel süvendas külmatunnet tugev tuul, esines tuisku.
Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogunes küünlakuus Jõgeval ‑243 kraadi, mis ületab keskmist 46 miinuskraadi võrra. Sügisest alates kogunes tänavu negatiivseid temperatuure 28. veebruariks -361 kraadi, mis on keskmisest 234 miinuskraadi võrra vähem. Viimase 96 aasta keskmisena on kogunenud nii suur negatiivsete temperatuuride summa talve jooksul juba jaanuari viimase dekaadi keskpaiku.
Lumi jäi tänavu talvel püsivalt maha alles 27. jaanuarist alates, mis on viimase 96 aasta keskmisest poolteist kuud hiljem. Veebruari alguses oli lund maas vähe – ainult mõne sentimeetri paksuselt. Juba 6. veebruariks kasvas lume paksus üle 10 sentimeetri, mida loetakse piisavaks, et kaitsta meil traditsiooniliselt kasvatatavaid põllu- ja aiakultuure külma eest. Kuu lõpu pakaseliste ööde ajaks oli lume paksus veelgi kasvanud – Jõgeva ümbruses ligikaudu 20 sentimeetrini. Kolme sentimeetri sügavusel mullas (s.o taliteraviljadel võrsumissõlme sügavusel) langes temperatuur põldudel küünlakuu viimases kolmandikus kuni ‑1,4 kraadini ja seega külmakahjustuste ohtu taimedele ei tekkinud.
Kuu esimesel poolel oli ilm sageli pilves, aga veebruari viimane dekaad kujunes väga päikseliseks. Päikesepaiste kestuseks kogunes küünlakuus Jõgeval 78 tundi, mis moodustab keskmisest 132 protsenti. Kuigi päevased õhutemperatuurid viimasel dekaadil plusspoolele ei tõusnud, päikesepaistel juba sulatas. Katuseräästastesse tekkisid jääpurikad, mis korrast pikemaks venisid. Künnivaresed tänavu veebruaris veel Jõgevale ei jõudnud, kuigi neljal viimasel aastal on neist esimesed küünlakuu lõpuks juba kohal olnud.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
