Et mullas oli sellel ajal külmunud kiht, siis jäi vesi loikudena põllule. Sajusem on olnud küünlakuu viimase 87 aasta jooksul ainult kahel aastal ? 1957. ja 1990. Veebruari keskmine õhutemperatuur ületas käesoleval aastal tavapärast ligi 8 kraadi võrra ja küünlakuu on olnud veelgi soojem samuti ainult kahel korral ? 1990. ja 1989. aastal.
Lääne-Eestis sadas äiksevihma
2.veebruaril esines Lääne-Eestis äikest. Jõgeva kandis sadas sel päeval hoogudena vihma ja jääkruupe, ilm oli tuuline ja väga muutlik, kuid müristamist kuulda ei olnud. Ka 9. veebruaril oli Pärnumaal mere ääres äikest.
Küünlakuu esimene kümmepäevak oli normist 9 kraadi soojem. 9. ja 10. veebruaril looduses ringi liikudes võis näha juba sarapuu- ja lepaurbade pikenemist, vahtramahla liikumise algust. Kasepungade paisumisest andis sel ajal märku roheline triip pungasoomuste vahel. Aias tulid päikesepaistelistes kasvukohtades seina ääres esimesed kevadlillede õied nähtavale.
Külm tegi katmata taimedele liiga
Kuu keskpaiku muutus aga ilm lühikeseks ajaks talviseks. Ilmamuutus algas tormituultega 13?14. kuupäeval. 16. veebruari öösel mõõdeti õhus Jõgeval ?13 kraadi ja lume pinnal ilmajaama juures aiamaadel ?19??20 kraadi. Päeval tõusis termomeetrinäit õhus ?4 kraadini.
Lund oli külma ajal maas napilt, seetõttu võisid katmata õrnemad taimed kahjustatud saada. Õnneks kestis külm lühikest aega. Juba 17. veebruaril läks sulale ja ööselgi oli edaspidi külma mõõdukalt ? vähem kui ?5 kraadi. Muld külmus põldudel kuni 16 sentimeetri sügavuseni. Temperatuur 3 sentimeetri sügavusel mullas (s.o taliteraviljadel võrsumissõlme sügavusel) langes kuni ?2 kraadini.
ähem kui nädal aega pärast kõige külmemat ööd tõusis 22. veebruaril maksimaalne õhutemperatuur maakonnas 7 plusskraadini. Sama päeva õhtul sadas tugevat vihma, mis enne keskööd lumesajuks üle läks.
Ööpäevaseks sajuhulgaks mõõdeti Jõgeval 18 mm. Kui see kõik oleks tulnud lumena, oleks paks lumi maas olnud. Järgmiseks hommikuks kattis aga Jõgeval maad ainult 4 sentimeetri paksune vesine lumekiht, mis kiiresti sulas.
Soe ja sajune kuu lõpuni
Soe ja sajune ilm püsis kuni veebruari lõpuni. Sadas nii vihma kui lörtsi ja aeg-ajalt muutus maa lühikeseks ajaks valgeks. Veebruari lõpuks oli muld põldudel enamasti üles sulanud ja veeloike jäi vähemaks. Jõed olid tõusnud üle kallaste ja Vooremaa järvedel jää lagunenud või lagunemas.
29. veebruari seisuga oli Jõgeval kogunenud negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure talve algusest alates ainult ?158 kraadi, mis on tavalisest kolm korda vähem. Veelgi soojem on olnud talv veebruari lõpu seisuga ainult 1924-1925. a talvel.
Heitlik märts
Milline on viimase 87 aasta andmetel olnud märtsikuu ilm Jõgeval? Paastukuu on tavaliselt olnud oma esimesel poolel veel talvine ja lume paksus on kuu esimestel päevadel ulatunud keskmisena üle 20 sentimeetri. Talvine püsiv lumikate on sulanud põldudelt keskmisena 22. märtsiks, kuid tavaliselt on moodustunud varakevadisel perioodil veel korduvalt uus lumikate. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur on kuu alguses harilikult ?5?-6 kraadi piires, kuu lõpuks tõuseb aga üle null kraadi. Märtsikuu äärmustemperatuurideks on registreeritud ?34,0 kraadi 1942. aastal ja 17,2 kraadi 2007. aastal.
LAINE KEPPART,
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
