Eesti Päevaleht kajastas hiljuti ühte osa Keskkonnaministeeriumi poolt Riigikontrollile saadetud vastuskirjast, milles keskkonnaministeerium tutvustas mitmeid võimalusi ohustatud lõheliste paremaks kaitseks. Juttu oli ka paisumaksust.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Herki Tuusa sõnul oli ministeeriumi kirjas Riigikontrollile muude plaanide kõrval juttu ka kalastikule tekitatava kahju kompenseerimisest, nagu seda nõutakse teistes arenenud riikides.
Näiteks toodi Põhjamaad, kus hüdroenergia on riigile suure potentsiaali tõttu ülioluline, kaaludes teinekord üles keskkonnakaitse huvid. Samas aga kompenseeritakse hüdroenergia kasutamisest saadavast tulust keskkonnale tekitatud kahju.
Paisumaksu lähiajal ei tule
Mingit paisumaksu Tuusa sõnul lähiajal siiski oodata ei ole, termin “paisumaks” kui selline pole kalavarude osakonna peaspetsialisti hinnangul kõige täpsem.
“Kui kahju ei tekitata, st on võetud kasutusele vajalikud meetmed, näiteks rajatud kalateed, suurendatud ja parandatud koelmuala, siis pole ka mingit kompenseerimist tarvis.”
Kahju võib Tuusa sõnul kompenseerida ka näiteks kahjustatud liigi, peamiselt lõheliste maimude asustamisega veekogudesse, kus nad kahjustada on saanud.
Paisude poolt kalastikule tekitatava kahju suuruse hindamise metoodika peaks olema põhimõtteliselt sarnane teiste riikidega vastavate metoodikatega. Näiteks lõheliste puhul hindavad ihtüoloogid ära paisust ülesvoolu jäävatele lõhelistele sobiliku sigimis- ja noorte kalade kasvuala. Nii saab prognoosida paisust ülesvoolu jäävate noorkalade potentsiaali.
“Pais on sugukaladele ületamatu rändetõke ja paisust ülesvoolu jääva jõeosa laskujate ehk noorkalade potentsiaal ongi sisuliselt paisu poolt keskkonnale tekitatav kahju, mille alusel saab vee erikasutajale panna selle hulga noorkalade asustamise kohustuse või arvutada see ümber rahasummaks. Siis saab riik seda raha kasutada kalade asustamiseks või elupaikade taastamiseks ka muudel veekogudel, kus see on võib-olla veelgi mõttekam,” rääkis Tuus.
Kalateed lahendaksid olukorra
Praegu suudaksid eesti kalateadlased kahju välja arvestada vaid lõhelisi silmas pidades, sest nende noorjärkude kasvuala mahutavus on Eestis määratud ja kvaliteediklasside hindamised tehtud. Olenevalt vooluveekogust, võiks kahju suuruse määramine osutuda vajalikuks ka teisi kalaliike arvestades.
Näiteks pole Suur Emajõgi lõheliste elupaik, küll aga liigub seal tohutul hulgal Peipsi latikat, koha ja muid kalu Emajõe vanajõgedesse koelmualadele jne. Peipsi-Emajõe-Võrtsjärve kalade rändetee sulgemine tekitaks olulise kahju nii Peipsi kui ja Võrtsjärve kaluritele, kellel kaoks võimalus püüda seni Emajões arvukalt kudenud latikat ja koha.
Kalateed lahendaksid Tuusa kinnitusel probleemi suures ulatuses, juhul kui need oleksid looduslähedased. Looduslähedane kalatee ei tähenda aga ainult seda, et see on ehitatud maakividest vms, vaid sedagi, et selle langus, voolukiirus kalateel ja muud näitajad on sarnased looduslikule veekogule, millele see on ehitatud.
“See tagab ka kõikide selles veekogus elavate või paljunemas käivate kalade rände üles- ja allavoolu,” rääkis Tuus, lisades, et Eestis on juba mõned looduslähedased ja ilmselt hästi toimivad kalateed olemas. Peamine takistus nende ehitamisel aga on asjaolu, et neid ei saa eriti hästi rajada, kui on tegemist suure veetasemevahega paisjärvedega. Sel juhul tuleks veetaset oluliselt alandada ja just sellega ei ole paisuomanikud sageli nõus.
Kalatee rajamine on odavam
“Kahju kompenseerimine oleks iga-aastane kulu, paisule töötava kalatee rajamine aga ühekordne kulutus. Kalatee rajamine tuleb oluliselt odavam kui kahju iga-aastane kompenseerimine,” on Tuus veendunud.
Eestis on hetkel 10 suuremat kalapääsu.
Teistele eeskujuks võiksid olla Valgas Pedeli jõel asuv kalatee või Loobu jõel Kadrina paisjärvele rajatud kalatee. Supernäide mittetöötavast kalateest on aga Pärnu jõel Sindi paisul asetsev nõukogudeaegne kalatrepp.
Soomes ja Rootsis määratakse paisude poolt tekitatud kahju veekohtu otsusega ning määratakse kohustused veeloaga, mis antakse aastakümneteks.
iii
JAANIKA KRESSA
