Kuna Euroopa Liidu puhul tuleb lisaks Eesti huvidele arvestada ka 24 teise liikmesriigi huvidega, on kompromissid ja kokkulepped edasiviiva koostöö loomulikuks osaks. Piiritusjookide määrust ei ole muudetud alates 1989. aastast ning Eesti huvi on toetada uue määruse jõustumist ning mitte pärssida seda omapoolse jäikusega.
Alar Oppar väidab samuti, et vodkaturule lastakse ka Prantsuse viinamarjakasvatajad ning Lõuna- ja Kesk-Euroopa puuviljakasvatajad, ilma et viimased peaksid tegema täiendavaid kulutusi reklaamile või turustamisele.
Praegu, kui uus piiritusjookide määrus ei ole veel jõustunud, on igasugust viina võimalik toota ükskõik millisest toorainest ning traditsiooniliste vodkadega samaväärselt seda ka turustada.
Uus piiritusjookide määruse eelnõu seab mittetraditsioonilise tooraine kasutajatele kohustuse märkida tooraine etiketile sama suures kirjas, kui seda on toote nimi.
Kui traditsioonilise tooraine kasutajate jaoks ei too uus märgistamisnõue kaasa lisakulutusi, siis näiteks viinamarjapiirituse kasutajad peavad tulevikus oma etikette muutma. Rõhutame, et tegemist ei ole kellegi turule laskmisega, vaid olemasoleva turukorralduse reguleerimisega nii, et see vastaks võimalikult paljude liikmesriikide huvidele.
Põllumajandusministeerium
