|
|
Alates augustikuu keskpaigast töötab Põltsamaa linnavalitsuses maanõunikuna varem disaineri ja arhitektina tegutsenud Gerli Aimla. Vastne maanõunik elab Aidu järve lähedal ning on varasema pealinnaelu nüüdseks rahuliku ja looduslähedase maaelu vastu vahetanud. |
</font>
Gerli Aimla on üles kasvanud Rakvere linnas ning seal ka 1999. aastal gümnaasiumi lõpetanud. Edasi viis tee Tartu Kõrgemasse Kunstikooli tekstiilikunsti õppima. Pärast kunstikooli lõpetamist tundis ta, et teda köidab rohkem siiski arhitektiamet ja nii astus ta 2003. aastal Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri erialale.
Arhitektuur köidab
Praegu saab Gerli Aimla aru, et oleks pidanud keskkooli lõpetamise järel oma tulevaste valikute üle tõsisemalt järele mõtlema. Gümnaasiumi ajal õppis ta kunstiklassis, mis ilmselt ajendas teda tekstiili eriala kasuks otsustama. Samas oli tal juba keskkooli ajal tõsisem huvi arhitektuuri vastu.
Gerli Aimlal on praeguseks olemas töökogemus nii erasektoris kui ka kohalikus omavalitsuses. Paralleelselt Tallinna Tehnikakõrgkoolis õppimisega töötas ta aktsiaseltsis Sunorek disainerina, kus sai rakendada Tartus omandatud tekstiilikunstniku teadmisi ja oskusi.
Neljanda kursuse tudengina töötas ta juba arhitekti assistendina. Tehnikakõrgkooli lõpetamise järel tekkis võimalus asuda Tallinnas tööle arhitektina, projekteerides hooneid ja koostades detailplaneeringuid. Peagi leidis ta endale uue võimaluse Paides, kus vajati linnaarhitekti. Gerli Aimlale tundus linnaarhitekti amet uue ja põnevana. Selles ametis tuli tegelda peamiselt projekteerimistingimuste ja detailplaneeringute menetlemisega, ehitusprojektide läbivaatamisega ning lahendada muid selle valdkonnaga seotud küsimusi.
Jõgevamaalt Paidesse tööle
Paidesse tööle sõitis arhitekt Jõgevamaalt, kus oli tollal tema kodu. Võrreldes Tallinna liiklusummikutes passimisega, võib Paidet küllaltki kodulähedaseks töökohaks pidada. Järgnevalt viis Gerli tööelu ta uuesti pealinna. Seal töötas ta Tallinna linnaplaneerimise ameti kesklinna osakonna detailplaneeringute arhitektina. Vahepeal sündisid perre kaksikud – poeg ja tütar. Gerli tundis, et laste ja enda jaoks on nüüd õige maakoju elama asuda. Ta ei kujuta enda sõnul näiteks ette, kuidas saaks Tallinna kortermajas kaksikutevankriga lifti siseneda või trepikojas liikuda.
Varem arhitekti ametis töötanud naise sõnul leidub arhitekti ja maanõuniku ametil ka sarnasusi. Kohalikus omavalitsuses töötades on tal tulnud mingil määral ka maanõuniku tööd teha, näiteks siis, kui maanõunik oli puhkusel või haigestunud.
Praegusel töökohal on Gerli Aimla esimeseks ülesandeks korrastada Põltsamaa linna aadresse, samuti tuleb tegelda seni pooleli olevate erastamistoimingutega. Ametijuhendist tulenevalt on maanõuniku tööülesanded maakorraldusliku iseloomuga – maade erastamise, munitsipaliseerimise ja kinnistute jagamisega seonduvate toimingute läbiviimine ja loomulikult linnakodanike maaga seotud küsimuste lahendamine.
Gerli Aimla asus maanõuniku ametisse augusti keskpaigas ja on tööle võetud katseajaga. Seetõttu märkiski ta, et ehk on veel pisut vara temast kui maanõunikust rääkida. Arvestades aga tema varasemat kogemust nii avalikus kui erasektoris, tuleb ta kindlasti selle tööga toime.
Põltsamaad peab vastne maanõunik väga heaks töö- ja elukeskkonnaks. Tallinnaga võrreldes on liiklus rahulik ning kõik vajalikud teenindus- ja kaubandusasutused on käe-jala juures.
i
TOOMAS REINPÕLD
