Värvifotod Jõgeva minevikust

Jõgeva linnaraamatukogus saab 5. veebruarini vaadata kauaaegse Jõgeva fotograafi Harald Lindoki fotonäitust.


Nagu postkaart näitusel ütleb: värvfoto arhiiv Jõgevamaal 1972. Just niikaua on Lindok Jõgeval fotograafina tegutsenud.

Näitusel on pilte mitmest ajast, nii digifotosid, värvifilmilt skaneeritud kaadritest ilmutatud fotosid kui ka mustvalgeid pilte. Motiivid on mitmekesised ja pilditöötlus samuti.

Kõige põnevamad on paar mustvalget DEM-töötlusega (detailide eraldamise meetod) mustvalget pilti. Need on pärit veel ajast, kui fotograaf tegeles hõbedafotograafiaga. Olgu öeldud, et kogu digieelne fotograafia põhines just hõbedasoolade valgustundlikkusel. Ja oli uskumatut täpsust ja kannatlikkust nõudev. Nii tuli eksponeeritud DEM-foto saamiseks pildistada kinofilmile. „Panin suurendi alla 6 x 9 tehnilise filmi, selle valgustasin ära. Panin negatiivi ilmutisse veidikeseks ajaks, mitte nii, et lõpuni ära ilmub. Sealsamas lahuse sees tõmbasin negatiivi peegelklaasile kinni ja jätsin edasi ilmuma. Ilmutit ei olnud keskkonnas rohkem kui see, mis jõudis emulsiooni sisse imenduda. Sellises olukorras hakkasid rohkem valgust saanud alad enda kõrvalt ilmutit ära tõmbama ning detailid tulid selgemini välja,“ rääkis fotograaf. „Laboris ei tohi selle tehnika jaoks tolmuraasukest ka olla. Kui filmi ja peegelklaasi vahele jääb tolmukübe, on pildil selle koha peal nagu suur kivi,“ lisas ta.

„Põnevaid tehnikaid on palju, meeldisid need, mis nõudsid kohakuti negatiive ja perforeeritud tehnilist filmi. Sai värvifotoga ka mängitud. Negatiivi ja positiivi olen kokku pannud, et saada ainult kontuuridest fotosid,“ meenutas fotograaf.

Harald Lindok ei peljanud pilditöötlust laboris ega pelga nüüd arvutiski. „Kui pilti on vaja paremaks saada, tuleb seda kasutada, korralikult,“ arvas Lindok. Aga väljas on ka mõned pildid, mis on ilmselt lõbu pärast igati üle võlli töödeldud. „Mängisin natuke, aga tulemus meeldis,“ ütles autor ise.

Saame näha ilusat Jõgevat ja Põltsamaa jõge, enne kui sinna kästi kalatrepp ehitada. Ninakülas tehtud pilte, motiive fotograafi enda aiast ning ka Jõgeva seltsielust.

Lindoki fotode vormistus näitusel on ainulaadne, sest fotograaf raamib pildid ja lõikab neile paspartuud ise, ta on selleks tööks isegi tööriistad teinud.

„Nii nagu ma kaardile kirjutasin – värvifoto arhiiv Jõgevamaal 1972 – kõik mis ma olen sellest ajast pildistanud, on alles. Kõik negatiivid. Kui on vaja vanaema pulmapilti, siis palun! Alles on matusepildid, passipildid ‒ kõik, mis ma olen teinud.

Omal ajal paberile tehtud värvifotod läksid värvist välja, aga filmid on hästi hoitud ja säilivad ka paremini. Praegu negatiividelt skannitud pildid tulevad palju paremad kui algsed. Kogu sügavuse ja nüansid saab töötlusega välja tuua. Omaaegsel paberil kippusid nad väga kontrastseks minema,“ rääkis autor.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus