Riigikogus hiljuti arutlusel olnud Langi autorlusega korrakaitse seadus lõpetab praeguse avalikes kohtades alkoholi tarbimise keelu ja selle asemel on pargis, haljasaladel, randades, veekogul või tänaval alkoholi pruukimine taas kenasti lubatud.
Viinareklaam issile, emmele ja põnnile
Keskfraktsioon algatas Riigikogus eelnõu, mis oleks keelustanud alkohoolsete jookide reklaamimise nii televisioonis, raadios kui ka välireklaamina. Kahjuks langes aga eelnõu napi häälteenamusega poolt 41, vastu 39 menetlusest välja. Majanduskomisjoni reformierakondlasest esimees Urmas Klaas ütles eelnõule vastasseisu põhjendades, et valitsus kavatsevat lahendada alkoreklaami puudutavad küsimused komplektselt uue reklaamiseadusega. Peale “oravate” olid reklaami keelamise vastu ka sotsiaaldemokraadid ning Isamaa ja Res Publica Liit. Ent uues reklaamiseaduse eelnõus pole muutunud muud, kui et lahja alkoholi reklaami piirang on kella 8-lt tõstetud 9-le. Vaatajauuringud aga näitavad, et kõige rohkem 4-17-aastasi lapsi vaatab telerit alates 9-st kella 11-ni õhtul. Valitsuse reklaamiseaduse eelnõus rangemaid piiranguid ei näe, alkoholireklaam jätkab sama liberaalsena teles, raadios ja erinevates muudes allikates. Samas näitab Konjunktuuri Instituudi uuring, et reklaamikeeldu väliplakatitel toetas 85% vastanutest, reklaami keelustamist raadios pooldas 69% ning televisioonis ligi 65% uuringus osalenutest.
Uuringud näitavad veel, et kange alkoholi reklaami piirangutega riikides on alkoholi tarvitamine piiranguteta riikidega võrreldes 16% väiksem. Riikides, kus lisaks kangele alkoholile on piirangud ka lahja alkoholi reklaamile, on tarvitatavad alkoholikogused veel 11% võrra väiksemad. Liiklusõnnetuste arv on alkoholireklaami piirangutega riikides langenud 23% võrra. Seaduse muutmine ei tooks kaasa täiendavaid kulusid. Hoopis vastupidi. Pikemas perspektiivis, läbi alkoholist tingitud kahjude vähenemise tooks see riigile eelkõige ravikindlustuses, sotsiaalkaitses, sisejulgeoleku arvelt umbes 10 miljardit krooni aastas tagasi.
Purjujoomisega kaasnevad vägivald, vigastused, enesetapud. Kui võrrelda viimase viie-kuue aasta uuringuid, siis ei ole alkoholi tarbimine alaealiste hulgas tõusnud enam mitte protsentides, vaid kordades. Oma osa selles on kindlasti reklaamil ja selle piiramine on rahvusvaheliselt tunnustatud ja kohane meede. Näiteks on Norras keelustatud kogu alkoholireklaam, sealhulgas trükimeedia, raadio, televisioon, välireklaam. Soomes on keelatud kange alkoholi reklaam, Rootsis on aga alkoholireklaam keelatud televisioonis, raadios, välimeedias, Prantsusmaal on keelatud telereklaam.
Võtame mõnuga edasi!
Kui lasete silmade eest läbi õhtused telereklaamid, siis kell kaheksa, kui on lubatud lahja alkoholi reklaam, tulevad sealt cool’id, seksikad, kihisevad joogid, mida lapsed alkoholiks ei peagi. Kella üheksast tuleb juba “Vötame mönuga!” Alkoholi reklaamid teles on muutunud väga massilisteks just viimaste aastatega ja hakanud mahult ületama traditsioonilisi liidreid, nagu pesu- ja puhastusvahendid ning intiimtarbed. Reklaamil on aga kahjuks võime kujutada alkoholi tarvitamist kui soovitatavat tegevust, kui normi ning vältimatut lõõgastusvahendit.
Enamik lapsi ei joo ennast purju mitte kangest alkoholist, vaid lahjadest jookidest, nagu õlu, siider, longdrink, mis on meil limonaadiga praktiliselt samas hinnas. Sõltuvuse kujunemisel tarvitatakse edaspidi juba kangemat alkoholi ja satutakse väga noores eas, 11-12-aastaselt juba alkoholimürgistusega haiglasse. Uuringud näitavad, et Eestis on alkoholi proovinud ligi 60% 10-13-aastastest, 55% 14-15-aastastest on end vähemalt korra purju joonud. Regulaarseid alkoholi tarvitajaid on 14-15-aastaste hulgas 52%, 16-18-aastaste hulgas 69%. Uuringute järgi, pole enam ebatavaline, et 15-16-aastased õpilased joovad ennast purju korduvalt.
Ehk lõpetaks öösel joomise?
Keskfraktsioon tõi Riigikogu saali veel teisegi vägijoogi liigtarbimist piirava eelnõu alkoholi öise üleriigilise müügikeelu kohta, mis aga samuti tagasi lükati. Ikka selleks, et viinavabrikandid ja valimiste rahastajad saaksid lisaraha oma kaukasse.
On ju normaalne, et öösel ei peaks saama viina osta. Tallinnas on öise alkoholi müük keelatud juba aastaid. Enam kui pooltes omavalitsustes see aga nii pole. Nii et Eesti liigub alkoholipoliitika liberaliseerimise ja joomarluse soodustamise suunas. Muide, reformierakondlased lubaksid ju ka sohvrile kerget joovet. Ikka nii, et viina saaks võtta igal ajal ja igal pool, ka rooli taga.
Ja samas kohutav statistika! Ei möödu päevagi, kui hommikustest uudistest ei kuuleks, kuidas mõni roolijoodik või joobes jõmm põhjustas raske liiklusõnnetuse, mille tagajärjel süütud inimesed hukkusid. Või kui palju inimesi on taas alkoholimürgistuste või tulekahju läbi purjus peaga hukkunud.
Tahes-tahtmata kumab läbi mõte, et kui nüüd järgmisest aastast alkoholi aktsiisimaks tõuseb ja kui nüüd oleks piiratud veel ka reklaami ning kehtestatud öine müügikeeld, siis hoidku jumal, järsku langebki alkoholi ostmine ja tarbimine. Äkki siis riigikassa saabki alkoholi kaudu tunduvalt vähem raha ja koalitsiooni valimislubaduste helde täitmine seatakse ohtu.
MARIKA TUUS,
Riigikogu liige
Keskerakond
