Jõeva lähedalt pärit mees soovis endale koera võtta. Et parasjagu oli ka asjatoimetusi Rakverre, otsustas ta sealsest varjupaigast tubli õuevalvuri kaasa võtta. Suur oli tema üllatus, kui selgus, et alla 300 krooni ta koera ei saa.
Tõsist konkurentsi pakuvad eestlastest koerasoovijatele soomlased, kes maksavad ühe koera eest kuni 60 eurot ehk üle 900 krooni.
?See on hea, et põhjanaabrid meie kodutuid koeri endale viivad ja nende eest hoolitsevad, eestlastele on aga koera hind üpris kõrge, kõikidel pole nii suurt raha võimalik välja käia,? märkis oma nime avalikustamisest loobunud mees.
Väga odavalt enam koera ei saa
Rakvere kodutute koerte varjupaiga perenaine Elfriede Sillapere ütles, et koer võib nende juures maksta kuni 800 krooni. “Varem me müüsime ikka paarisaja krooniga, aga nüüd, kui meil on seoses veevärgiga võlg kukil, müüme seitsme-kaheksasajaga,? kinnitas varjupaiga perenaine.
Tema kinnitusel saab mõne koera ka kolme-neljasaja krooniga. Kõik oleneb kutsu väljanägemisest, vanusest ja sellest, kuidas ta teistesse suhtub.
Tegelikult jääb ju varjupaiga ?teeninduspiirkonda? kogu Lääne- Viru maakond, lisaks hea ports Jõgeva- ja Harjumaast ning eks osa Põhja-Soometki on varjupaiga kliendid.
“Alles eile toodi Jõgevalt kaks kutsikat, olid jõe äärde viidud. Inimene leidis, pani kuuri alla ja helistas linnavalitsusse. Tal endal juba oli koer, sellepärast toodi kutsikad varjupaika. Meie hoiame neid siin kaks nädalat, siis hakkame uusi omanikke otsima,” rääkis Sillapere.
Rakverest võidakse koeri ka Rootsi viima hakata
Rakvere kodutute koerte varjupaiga klientide hulgas on väga palju põhjanaabreid. “Soomlane maksab koera eest 60 eurot ehk pisut üle 900 krooni, eilegi saatsime Soome kolm dobermanni ja ühe terjeri,” ütles varjupaiga perenaine.
Ta on väga rahul sellega, et soomlased päästavad meie kodutuid loomi ja leidavad neile uue korraliku kodu. Nüüd on ka rootslased soovinud Rakverest koeri Rootsi viia.
“Siin on kindlad reeglid. Kõigepealt tuleb võtta vereproov ja saata see Soome. Vereproovi tegemine Soomes maksab 1500 krooni. See võtab aega umbes kuu. Kokku peame koeri enne Rootsi viimist enda juures hoidma kolm kuud. See on üsna pikk aeg, kas see ka majanduslikult ära tasub, pole teada. Teeme oma arvutused, eks siis näe, mis koer rootslasele maksma võib minna,” märkis Elfriede Sillapere.
Rakvere kodutute koerte varjupaik saab toitu nii Rakvere Lihakombinaadi sööklast kui ka Laada Bistroost ja haiglast. “Meie koerad on väga hästi söönud,” tõdes Sillapere.
Tabiverre koerte varjupaiga rajamisest huvitatud inimesed on käinud ka Rakveres Sillapere juures. “Neil saab väga raske olema,” tunnistas Sillapere.
Tartus võinuks tema hinnangul juba ammu korralik koerte varjupaik olla. Nüüd on paljudel Lõuna-Eesti inimestel Rakverre asja. “Siin on käidud Otepäält, Põlvast ja Võrumaaltki,” rääkis Sillapere.
Tartu Postimees kirjutas, et 2002. aastal asus Tartu linn rajama varjupaika Raadile endise lennuvälja sidekeskuse kõrge müüriga piiratud alale. Kolme aasta jooksul on linnavolikogu varjupaiga väljaehitamiseks andnud 790 000 krooni. Lisaks eraldab linn igal aastal raha hulkuvate loomade püüdmiseks, vaktsineerimiseks ja hoidmiseks eraettevõtjast loomaarstile Anne Räisile, tänavu ligi 500 000 krooni.
Varjupaigas on korda tehtud valvurimaja, puhastatud puurkaev ja ehitatud pumbamaja, veetud vesi ja elekter tulevikus kasutusele võetavate hooneteni, just said valmis koerte ja kasside maja laed, seinad ja põrandad. Aga ikka ei sarnane varjupaik loomade hoidmise kohaga ? koerte ja kasside majja ei saa tegelikult panna ühtki looma, sest puuride ehitamiseks raha tänavu ei jätkunud.
HELVE LAASIK
