Möödunud nädalal kohtusid Jõgeva linnavalitsuse esindajad keskkonnaameti spetsialistidega, et vaadata üle vareslaste kolooniad linnas ning arutada võimalusi lindude arvu vähendamiseks.
Eestis on vareste, hakkide ja teiste linnalindudeks kujunenud suuremate tiivulistega hakkamasaamiseks võetud mitmesuguseid meetmeid. Viljandis tegelesid nendega jahimehed, Tartus on üles pandud linnupeletid. Jõgevalgi on proovitud mitmeid meetodeid, kui märkimisväärsete tulemusteta.
Puudub toimiv lahendus
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma kinnitas, et seni pole lindude paljunemise ohjamiseks hästitoimivaid ja kestlikke lahendusi, mis mõlemale osapoolele sobiksid. “Lindude arvu piiramiseks võib võtta maha suuri puid, võtta enne pesitsemist pesad maha, katsetada lindude hädakisa matkivaid peleteid või hävitada pesitsema saabuvad linnud,” loetles ta. Peleti hääl häirib aga ka inimesi. Tartu kogemuse põhjal tõi Viilma näite, et varesed liikusid peleti piirkonnast sinna, kus neid varem ei olnud. Valjuhääldeist kostev hakikisa häirib ka inimesi. Need, kes linnupeletite lähedal elavad, ei taha enam aknaidki avada. Looduskaitsespetsialist tõdes, et ka pesade hävitamine ei lahenda probleemi, sest linnud rajavad uued kolooniad. Ta lisas, et ka lindude jahtimine on paljudele eetiliselt vastuvõetamatu ega anna ka pikaajalist tulemust, vaid eeldab selle kordamist aastate kaupa.
Viilma sõnul panid Tartus 1990. aastatel vareslasi küttinud jahimehed tähele, et intelligentsed linnud õpivad püssitoru nähes väga kiiresti kaduma. Paari linnu laskmisest aga kasu ei ole. “Elukohtade ja toidubaasi piiramine on hakkide ja hallvareste puhul kõige kindlam viis linnukolooniaid ohjata, kuid põldudelt toitu saavate künnivareste toidubaasi sisuliselt piirata ei anna,” märkis ta.
Välistatud kohad
Hetkel on Jõgeva linnas suurimaks murekohaks “Rohutirtsu” lasteaia territooriumil pesitsevad linnud. Keskkonnaameti looduskaitse bioloogi Jan Siimsoni sõnul ei ole teada, et künnivaresed ja hakid inimest ründaksid, küll aga käituvad nad hoiatavalt. Ka hallvaresed kaitsevad poegi ajal, kui nad lendama õpivad ja pesast väljas käima hakkavad, ja siis on ette tulnud ka inimeste ründamist, kuid need on üsna harvad juhtumid. Künnivaresed küll karjuvad ja pikeerivad hirmuäratavalt, ent rünnakutest Siimson ei tea. Ta lisas, et kui üks lind on agressiivne, on teda võimalik likvideerida.
Jõgeva abilinnapea Ants Prii teab senise kogemuse põhjal, et kui hakata pesi hävitama, liiguvad linnud uude kohta. Ta ei näe lahendust ka kõrgete puude vähendamises. “Lasteaia juures on näha, et pesad on ka madalamate puude võrades ja kuuskedel,” ütles Prii. Lindude mahalaskmist ta ei poolda ja lõppkokkuvõttes ei ole see meetod Tartus ega Viljandis soovitud tulemust andnud.
Viilma kinnitas, et kui kaalul on laste turvalisus, siis antakse lindude ohjamiseks erilube. “Kui laps kardab, siis ei piisa tema rahustamiseks jutust, et lind ainult ehmatab,” nentis Viilma.
Siimsoni hinnangul on lasteaiast linde üsna kerge eemal hoida. “Ronige kaks korda nädalas puu otsa ja lükake pesad alla, siis ei saa linnud pesitsema jääda. Nii kaua, kui pesas mune pole, võib seda teha,” sõnas ta. Siinkohal tuleb rõhutada, et sel aastal on pesitsus alanud ja omaalgatuslikult pesi hävitada ei tohi.
Varese maine
Et kooselu vareslastega positiivsemaks muuta, oli Jõgeva linnavalitsusel plaanis üles seada hoopis jälgimiskaamera, et inimesed saaksid vareste elu veebist vaadata ja nõnda oma suhtumist lindudesse positiivsemaks muuta. Viilma kiitis mõtte heaks ja kinnitas, et inimeste teadlikkuse tõstmine võtab pinge maha. Nii nähakse lähemalt, missugused linnud on varesed ja milline on nende roll looduses. Inimeste meelsuse muutmine on paljude liikide populariseerimisele kaasa aidanud.
Looduslik vaenlane
Paari aasta eest tegi linnavalitsus koostööd põhikooliga, kus meisterdati tööõpetuse tunnis kakupesi. Nii sooviti linna meelitada hakkide looduslikud vaenlased kakud, et haki arvukust siin vähendada.
Jan Siimson selgitas, et kakk on hakile eelkõige pesapaigakonkurent, kuid künnivarese vastu kakk ei saa. Loomaabisse on sattunud mitmeid kakke, kellele varesed on “kambaka” teinud.
Ühise laua taha
Kaili Viilma tegi ettepaneku pöörduda keskkonnaameti kriisiolukordadega tegeleva nõuniku poole ning paluda üle-eestilise lahenduse leidmiseks kokku kutsuda huvirühmade ümarlaud. Lisaks võtab ta ühendust oma kolleegidega keskkonnaameti teistest piirkondadest, et uurida, kus on vareslastega sarnased probleemid.
“Tuleb püüda ühtsetel alustel tegutseda, igal asulal pole mõtet n-ö jalgratast leiutada. Kutsume parem osapooled ühise laua taha,” rääkis Viilma. Ümarlaual võiksid osaleda vareslaste ohjamisega kimpus olevate omavalitsuste esindajad, Eesti Ornitoloogiaühingu ja Eestimaa Looduse Fondi esindajad, et töötada välja mõistlikud tegevuskavad.
Iga-aastane teema tõstatamine meedias ning senine linnusõprade ja -vastaste vaidlus jääks sellisel juhul ehk vähemaks või sootuks ära. Kokkuvõttes võidaksid nii linnud kui inimesed.
MARGE TASUR
