Väravakütt Kaljo Merioja lahkumine

Eelmise nädala algul lahkus igavikuteele Jõgeva jäähoki kuldse kümnendi – 1950. aastate – üks säravamaid ründemängijaid Kaljo Merioja. Ta oli kahekordne Eesti noorte meister, Eesti noortekoondise liige. Andekas mängumees, kelle karjäär algas varakult ning lõppes sisuliselt Jõgeva keskkooli lõpetamisega.

Hokiväljakul ja jalgpallimurul oli Merioja väravavahtide hirm, tema täpsed löögid sahistasid väravavõrku pea igas mängus. Merioja oli mitu hooaega järjest nii Jõgeva keskkooli  meeskonna kui Jõgeva Kalevi suurim skooritegija. Viis-kuus väravat mängus ei olnud talle erakordne, küll aga juhtus sedagi, et ühes mängus visatud väravate arv küündis kahekohalise numbrini.  

Alustas Vello Kuuse nime all

“Hokit hakkasin mängima neljanda klassi poisina,” meenutas Kaljo möödunud suvel, kui tema koduaias keset leitsakut hokimängust rääkisime ja jäätist sõime.

“Ets (Valdur Rajalo – toim.) elas mu kõrvalmajas ning hokist polnud pääsu. Uisutama olin õppinud juba varem linna kruusaaugus, sest mul olid uisud olemas.”

Esimese hokivarustuse õmbles Kaljole ema. Sportlikule noormehele oli jäähoki kohe kontimööda ning juba 13-aastaselt mahtus ta Jõgeva meeskonda. Nii noorelt aga siis vabariiklikel võistlustel osaleda ei tohtinud.

“Mina käisin siis võistlustel mängimas Vello Kuuse nime all ja olin niiviisi sünnitunnistuse järgi aasta vanem. Isegi ajalehes kirjutati, kuidas Vello Kuusk mängis. Kui sain 14 täis, sain juba oma nime all mängida,” rääkis Merioja.     

i

1953. aastal, kui Kaljo oli napilt 15-aastane, mahtus ta juba isegi Tartu oblasti esindusmeeskonda ja tuli esmakordselt Eesti koolinoorte meistriks. Aasta hiljem võitis Eestis esikoha Jõgeva keskkooli meeskonna liikmena. Kahel järgmisel talvel olid jõgevalased koolinoorte meistrivõistlustel teised, kuid see-eest võideti esinduslik noorte nelja linna turniir. Üks peaosalisi oli võidus Merioja.

1954. aasta talvel kirjutati pärast nelja linna turniiri ajalehes Kolhoosnik: “Kogu turniiri paistis Jõgeva meeskonnas kiire ja taibuka mänguga silma vasakäär Kaljo Merioja.”

Selle Viljandis toimunud turniiri kohta meenutas Kaljo, kuidas talle kepiga nina pihta  virutati.

“Arm on senini alles. Jõgeval trenni tehes andsin aga ise ükskord samasuguse hoobi Kroodo Hillarile. Pärast läksime koos arsti juurde. Mina rohkem julgustuseks.”

Merioja alustaski vasakäärena, kuid juba hooaeg hiljem hakkas ta Jõgeva esimeses ründekolmikus mängima tsentris. 

Eesti koondise valikus 

Keskkooli abituriendina valiti Merioja 1956. aastal Eesti noortekoondisse NSV Liidu meistrivõistlusteks, mis oli tunnustuseks noormehe väärt mänguoskustele.

“Esimeses viisikus mängis siis tsentris Rjabov (hilisem kuulus jalgpallur Georg Rjabov – toim.), teises mina. Treeningmängudel osalesin, kuid meistrivõistlustele ei sõitnud.”

Lisaks hokile oli Merioja Jõgeva meeskonna tugisambaid jalgpallis ning kaitses rajooni spordiau üle-eestilistel võistlustel isegi kergejõustikus. Näiteks 1955. aastal vedas ta Jõgeva rajooni edetabelit 200 m jooksus.

Pärast keskkooli lõpetamist siirdus Merioja õpinguid jätkama Tallinna. Pakkumisi heale mängumehele tehti toonastest pealinna tippklubidest Kalevist ja Spartakist. “Ütlesin neile ära, kuigi nurusid pikalt. Nägin, et kui ma seal mängima hakkan, siis olen elu lõpuni hoki sees, see natuke hirmutas. Mul olid aga teised plaanid.”

Pärast kooli lõpetamist suunati Merioja tööle Tartu Autoremonditehasesse.

“Tartus käis jälle Raudsepa Julius peale, et mängiksin nende eest. See oli siis Tartu Dünamo. Siis taheti ülikooli juurde meeskond luua ja mind kutsuti jälle, kuid elu surus omad raamid peale. Aega hoki jaoks enam polnud. Nii lõppeski minu karjäär Jõgeva-aastatega,” meenutas elu viimased aastad taas Jõgeval veetnud Kaljo Merioja.

Palaval suvepäeval kurtis ta tervise üle ning tunnistas, et pole Jõgeva jäähoki viimaste saavutustega enam väga kursis. “Kuid vaatamas püüan mänge ikka käia. Mis mul siit minna, paarsada meetrit väljakuni.”

Varsti algaval uuel hooajal Kaljo Merioja enam hokipoordi taga ei seisa, kuid väärt mälestused kunagistest mehetegudest jäävad.    

Kaljo Merioja elukäik

i

*Sündinud 1938 Rakveres

*Surnud 2011 Jõgeval

*Eesti noortemeister jäähokis 1953, 1954

*Noorte nelja linna turniiri võitja 1955, 1956

*Jõgeva keskkooli parim jäähokimängija 1956

*Eesti jäähoki noortekoondise liige 1956 

i

TIIT LÄÄNE

blog comments powered by Disqus