Hoolekandeteenuste juhtkond on jõudnud otsusele, et tasapisi paigutatakse ligi kakskümmend Vägeva Kodu toetatud elamise teenusel olevat klienti mujale ning Vao varjupaigataotlejate keskuse täitumisel tuuakse varjupaigataotlejad Vägevale vabanenud pindadele.
Praegu elab Vägeva Kodus kaheksateist toetatud elamise teenuse klienti ning kümme kogukonnas elamise teenusel olevat klienti. Neist paremini saavad iseseisvalt hakkama toetatud elamise teenuse kliendid, kellel AS Hoolekandeteenused juhi Maarjo Mändmaa sõnutsi sobiks elamiseks paremini piirkond, kus on võimalik leida tööd ning vajalikud teenused oleksid klientidele paremini kätte saadavamad.
“Seoses Vägeva Koduga oleme teinud otsuse, et hetkel jätkame Vägeval praegustele klientidele kogukondliku elamise teenuse pakkumist. Neid kohti, mis vabanevad toetatud elamise ja kogukonnas elamise klientide arvelt, kes ise avaldavad soovi lahkuda teenusele oma kodukanti või suuremasse kogukonnakeskusesse, kasutame edaspidi vajadusel varjupaigataotlejate majutamiseks. See tähendab, et näeme Vägevat hetkel varjupaigataotlejate majutamisel alternatiivvariandina juhul, kui Vao varjupaigataotlejate arv kasvab üle seitsmekümne,” märkis Maarjo Mändmaa.
Vägevale paigutatakse pered
Tema sõnul on praeguseks avaldanud soovi mujal elada kümmekond toetatud elamise teenusel olevat Vägeva Kodu klienti. “Juba varasemalt on avaldanud soovi Vägevalt lahkuda teenusele oma kodukanti või suuremasse kogukonnakeskusse viis toetatud elamise klienti. Möödunud nädalal arutas Kodu juht Vaido Kütt kõikide klientidega veelkord üle nende soovid ja sellest selgus, et veel kümme inimest planeeriks oma elu teistes Eesti piirkondades. Siinkohal olgu öeldud, et Vägeva Kodus teenusel olevatest inimestest on Jõgevamaaga seotud viisteist inimest,” mainis Mändmaa.
Eelistatult paigutatakse Vägevale sellised varjupaigataotlejad, kes vajavad enda sisse seadmiseks rahulikku piirkonda ja mõningast eraldatust. “Näiteks väikeste lastega emad või pered. Et varjupaigataotlejad, erinevalt meie hooldekodu klientidest, on suutelised iseseisvalt oma elu planeerima ja oma liikumisi korraldama, pole nende jaoks eraldatum koht ja viibimine suuremast kogukonnakeskusest,” lisas AS Hoolekandeteenused juht.
Konflikte ei karda
Vägeva Kodu juhataja Vaido Kütt varjupaigataotlejate tema asutuse ruumidesse paigutamises probleemi ei näe, mainides, et Vägeva Kodu on selleks sobilik. Ta ei arva, et asüülitaotlejad võiksid Eestis elamist alustada suuremates asulates, kus kohalikega võivad tekkida konfliktid.
“Ma saan pagulastest aru ja ei mõista neid hukka. Siin on elamiseks kõik võimalused olemas, ühendus Tallinna ja Tartuga on ka hea,” viitas mees toimivale rongi- ja bussiliiklusele. Konflikte ja kaklusi ta samuti ei karda. “Suhtlesin Vao keskuse juhatajaga, kes ütles, et neil pole seal kaklusi ja konflikte olnud, hoolimata sellest, et tegemist on väga erinevate inimestega, kes olude sunnil koos peavad elama. Samas konflikte ma ei karda, olen aasta töötanud Võisiku hooldekodu kinnises osakonnas, kus pidi ikka igal hetkel selja taha vaatama,” sõnas ta.
EILI ARULA
