Vanemkonstaabel Kirsti Tertõt?naja unistab saada ratsapolitseinikuks

Sa oled Torma valla vanemkonstaabel. Oled suhteliselt värskelt selles ametis. Kui suur Su teenindatav piirkond on, kas Su jõud käib sellest üle?

2004. aasta kevadel lõpetasin Paikuse politseikooli. Sama aasta 8. maist asusingi tööle Jõgevale kriminaaltalituse politseiinspektorina ehk uurijana. Eelmise aasta novembris tehti mulle aga ettepanek hakata Torma valla vanemkonstaabliks. Kuna olen Torma vallas kaua elanud ja piirkond on tuttav, siis otsustasin pakkumise vastu võtta. Tänaseks olen seda ametit pidanud neli ja pool kuud.

Elanikke on vallas ligi 2500. Kuna inimesed ja olud on piirkonnas tuttavad, siis tunnen, et pealehakkamist ja tahtmist on mul küllaga. Jah, siiani olen kenasti hakkama saanud. Ja ega ma päris üksi ka ole, kui vaja, on alati võimalus abijõule. Väga oluliseks pean koostööd oma vallaga ? sotsiaaltöötajad ja piirkonna kaks põhikooli.

Kuidas Sa üldse sellise ameti kasuks otsustasid? Kas oli ka muid mõtteid, mida võiksid õppima minna ja kas pere oli Su valikuga rahul?

Politseikooli proovisin minna juba 1999. aastal, kuid jäin pisut hiljaks dokumentide sisseviimisega. Sellest hoolimata üritasin kolm aastat hiljem uuesti ja siis see õnnestus.

Juba noore tüdrukuna tahtsin hakata ratsapolitseinikuks. Hobused on mulle juba lapsest peale meeldinud ja sealt ka soov kaks head asja ühendada. Ka mu isa oli politseinik, ehk sain sealt väikese pisiku kaasa. Tegelikult kasvatas mind vanaema, talle minu selline soov eriti ei meeldinud. Kindlasti oleks ta meelsamini mind mõnel teisel ametikohal näinud. Ise olen enda valitud erialaga väga rahul.

On Sinu puhul tegemist nn ?kabinetiinimesega?, kes ootab kodanikke vastuvõtule, või liigud oma vallas ringi ja suhtled rahvaga aktiivselt?

Kuna olen töötanud poolteist aastat uurijana ja nüüd neli ja pool kuud konstaablina, siis neid võrreldes tundub konstaablitöö olevat vaheldusrikkam. Kui oli juba soov saada politseinikuks, siis olin kindel, et kabinetis ma seda tööd teha ei taha. Piirkonnas ringi liikudes olen inimestele kättesaadavam. Palju on olnud juhuseid, kus inimesed mind kinni peavad ja oma muret kurdavad. Sageli koorub just sellistest juhustest palju uut informatsiooni. Tihti ei olegi kõigil inimestel võimalik vastuvõtule tulla ning ringi liikudes hakkavad ka mõned probleemid paremini silma.

Sa oled palju häid tulemusi näidanud spordis. Millega Sa meelsasti veel tegeled või ongi sport Su suur kirg?

Tõsi, spordiga olen tegelenud üle poole oma elust. Umbes 20 aastat on sellest kuulunud kergejõustikule, milles on väga palju häid saavutusi. Olen käinud nii maakondlikel kui ka vabariiklikel kergejõustikuvõistlustel. Mulle teeb heameelt see, et kaugushüppes suudan jätkuvalt parandada oma isiklikku rekordit. Lisaks sellele tegelen ka ratsaspordiga, milles olen auhinnalistele kohtadele tulnud nii takistussõidus kui galopis. Ratsasport on kallis spordiala ja nõuab rohkem aega ning pühendumist, millest on väga kahju. Kuid unarusse seda jätta ei taha, seda enam, et palju vaba aega veedan naabri hobuse Heli seltsis. Loodan temalt järglast, keda tahaksin endale. Temaga seoses on mul oma unistus: näidata rahvale tõelist ratsapolitseinikku. Möödunud aastal oli mul võimalus seda rolli Mustvees ühel vabaõhuüritusel proovida ? läks korda küll.

Vastuvõtuaeg Torma vallavalitsuses K: 9 ? 10;
GSM: 53 40 12 70

KLAIRE RÜNDVA

blog comments powered by Disqus