Ka Maalehes oma tähelepanekuid avaldanud Jaan Allas ning Karl Bergmann on Rõuge mehed, kes on õppinud loodust tähele panema. Karl Bergmann oli ühtlasi vanim ilmahuviliste kokkutulekust osavõtnu.
Õppis vanavanematelt
Jaan Allas on kasvanud maal ning hakkas lapsepõlves tähele panema, kuidas looduse järgi ennustasid ilma tema vanavanemad. Nii õppis ta vanaema käekõrval seapõrna vaatlema.
“Seapõrna järgi ilma vaatlemine on omaette teadus, seda peab olema õppinud,” ütles Allas. Tema sõnul saab enam-vähem adekvaatset infot vaid siis, kui sea põrn on terve. Vereloomehaigused põhjustavad muundusi, mis annavad ekslikku infot,” kinnitas ta.
Allase sõnul sobib ilmaennustuseks paremini metssea põrn.
Vanasti oli loodusmärkide järgi ilma vaatlemine põllumehele tähtis, sest polnud ju raadiot ega televiisorit, aga inimesed pidid ikkagi saagi õigel ajal maha panema ja koristama ning teadma, millal on õige aeg hein maha niita.
Nõukogude Liidu ajal oli looduse vaatlemine tabu ning sel ajal Allas sellele suurt tähelepanu ei pööranud.
Uuesti tekkis giidina tegutseval mehel huvi loodusmuutuste ning ilma vastu juhuslikult: siin-seal oli ilmaennustusi ja kirjutisi, mis aga teinekord pisut vildakad või kahtlased tundusid. Nii hakkas Allas huvi pärast ning ilmaennustuste kontrollimiseks taas loodusest tõendeid korjama, kuid ta tunnistas, et tegelikult ei ole see üldse nii hõlbus ja lihtne. Selleks, et ilma kohta loodusmärkide järgi midagi kindlamat öelda, peab selle kasuks rääkima vähemalt kümme tõendit.
<P>Allas ütles, et peab olema tähelepanelik, jälgima loomade ja lindude käitumist, puulehtede langemist ja puude lehteminekut, pilvitust, tuule suunda, informatsiooni võib anda ka see, kui kaugelt kostab rongi vile. Täiesti erinevaid märke tuleb arvesse võtta olenevalt sellest, kas ilma on vaja ennustada lühiajaliselt (mõne päeva lõikes) või pikemaajaliseks perioodiks.“Oluline on märke tähele panna ning neid reastada ja üles kirjutada ning mis peaasi – peab olema fenomenaalne mälu,” rääkis ta.
Enne jaani hein tehtud
Viimasel ajal huvitab Allast peamiselt see, kuidas ilmatarkade ennustustes eraldada niiöelda sõklad teradest. Ta toob näite, et nii mõnedki püüavad ilma ennustada käo kukkumise järgi. Samas on kägu ju lind, kes poetab oma munad võõrasse pesasse, nii on palju tõhusam vaadelda hoopis teiste lindude käitumist.
Samuti meenub Allasele, et kord oli kohe-kohe saabuvat karmi sügist ennustatud lõunasse lendava linnuparve järgi. Allas aga jälgis, kuidas pardiparv lähedalasuvale veekogule lendas ja midagi ei klappinud – tõenäoliselt oli linde keegi ehmatanud, et need õhku tõusid.
Karl Bergmann ütles, et huvi loodust vaadelda tekkis tal juba üsna küpses eas, nii 1960-aastatel. Enda sõnul oli see seotud ikkagi sellega, et eluaeg on ta looduse keskel elanud, metsatööd ja põllutööd teinud. Bergmann selgitas, et ega ta ilma vaatle, ikka loodust ja seda oma lõbuks, huvist ning ajaviiteks.
“Tänavune heinaaeg oli varane, juba enne jaani oli hein suur ja tugev. Õige heina sai ikka see, kes hakkas seda juba jaanipäeva paiku koristama,” ütles Bergmann ning lisas, et paljud magasid õige aja lihtsalt maha, kuigi varast heinategu ennustasid juba kevadised märgid. Praegu on mitmel pool täisküps vili põllul, mis võib jäädagi koristamata.
Kui küsisin seente kohta, muheles Bergmann, et ei ole vaja muretseda: küll need ka tulevad. Mehe sõnul on tõenäoline, et augusti lõpus-septembri alguses tulevad taas kõik seened korraga nagu eelmiselgi aastal, siis tuleb aga kärme olla ning mitte seeneaega maha magada. Eelmisel aastal kardeti samuti, et seeneaega ei tulegi, aga kui tulid vihmad, tulid ka seened, kuigi seeneaeg jäi lühikeseks.
Linde ja loomi tähele pannes võib loodusest saada palju infot, kuid on ka huvitavaid nähtusi – näiteks on ööbik laksutanud metsas ka viie külmakraadiga.
Bergmanni sõnul mõjutab ilma ka loodusreostus ning õhusaastus. Tema sõnul on kliimas ka palju kõikumisi, siinsamas Eestiski on ilm eri piirkondades väga erinev. Tema sõnul annab sellist riiki otsidagi, kus nii palju eripalgelisi piirkondi on.
1921. aastal sündinud Bergmann käib ilmahuviliste kokkutulekutel uudishimust, Jõgeval pakkusid talle suurt huvi katsepõllud. Ühelt eelmiselt kokkutulekult sai ta aga kaasa sademetemõõtja, mida ta nüüd hoolega jälgib ning iga kuu korralikult vaatlusandmed ära saadab.
EVA KLAAS
