“Lapsed tahavad sageli oma joonistused kohe pärast valmimist ära visata,? ütles Jõgeva Gümnaasiumi kunstiõpetaja Ene Kõnnussaar. “Mõtlesin, et kui nad on joonistamiseks kasutatud paberi uuesti oma käte vahelt läbi lasknud ja millekski huvitavaks muutnud, siis oskavad nad ehk nii paberit, materjali kui ka sellele kantud infot paremini väärtustada.?
Joonistust võib ju tõepoolest vaadelda ka kui teatud liiki infot. Infot sisaldab ka ajaleht. Peale vanade joonistuste ja ajalehtede kasutasid gümnaasiumi viienda-kuuenda klassi õpilased paberi “tootmiseks? veel paberihundist tulnud kontoripaberijäänuseid ning põnevama tulemuse saamiseks värvilist paberit. Eri liiki paberid tükeldati, pandi vette likku ning tehti järgmisel päeval saumikseriga ühtlaseks massiks.
“Poisid olid eriti agarad mikserdajad,? ütles Ene Kõnnussaar. “Nii et kui kunagi veel mõne sellise paberiprojekti peaksime korraldama, siis nemad on kahe käega nõus osalema.?
Paberimassist tehti raamile tõmmatud võrkude abil lehtpaberit, ent sellega kaeti ka jogurti- ja kohupiimakreemitopse, muutes need kas huvitava väljanägemisega tarbeesemeteks (juhul, kui jätta avaus ülespoole) või lihtsalt dekoratiivvormideks, mida riiulinurgale kaunistuseks asetada. Lehtpaberit tehes lisasid lapsed paberimassile soovi korral teepuru, maitsetaimi, roosi õielehti või tordikaunistusi, muutes oma taiese nii kordumatuks ja omanäoliseks.
Info ringkäik
“Ega lapsed hästi ei uskunud, et sellise omatehtud paberi peale kirjutada või joonistada saab, aga kinnitasin neile, et saab küll,? ütles Ene Kõnnussaar.
Lisaks uuele infole, mille lapsed omatehtud paberile kannavad, kannab paber ise endas ka veel teatud osa “eelmises elus” omandatud infost.
Käsitsi tehtud taimpaber on tegelikult väga hinnatud, paberi tegemisviisist tulenev sakiline serv on aga sellise paberi üheks tunnuseks, nii et kui see kääridega sirgeks lõigata, siis kaotab paber suure tüki oma väärtusest.
“Äärmisel juhul võib seda paberit rebida, aga mitte lõigata,? ütles Ene Kõnnussaar.
Paberiteo juurde rääkiski ta lastele sellest, millal paber kasutusele võeti ning kuidas seda aegade jooksul toodetud on.
?Paberimass näeb tegelikult üsna kole välja, eriti ajalehepaberist tehtu,? ütles Ene Kõnnusaar. “Ja siis, kui paberi tegemisel veel vana kaltsu kasutati, haises paberivabriku ümbruses üsna vastikult.?
Tarbekunstiprojekt alanud
Vanapaberikunsti projekt, mida toetas kultuurkapitali maakondlik ekspertgrupp, viidi läbi ühel viimastest koolinädalatest ning pärast tunde. Sügisel, kui noored paberimeistrid on saanud aega isetehtud paberilehed joonistusteks, õnnitluskaartideks või muuks väärindada, pannakse pabertaiestest välja näitus.
Näitus tuleb õieti mahukam, sest kohe pärast vanapaberiprojekti käivitas Ene Kõnnusaar uue projekti, mis kannab pealkirja ?Tarbekunst ? kas on kunst??. Selle V-XII klasside õpilastele mõeldud projekti raames uuritakse tarbeesemete tarbe- ja kunstiväärtust ning selle esimese etapina käidi möödunud nädalal Palamuse klaasikojas portselanesemeid lüsterdamas ehk läiklevate portselanivärvidega kaunistamas.
RIINA MÄGI
