Ilmar Riisalo Viljandimaalt Kõpust oli vanatehnika päevale tulnud BMW R-35 mootorrattaga, mis pärineb 1947. aastast. Selle mootorratta sai ta kokku juulikuu alguses ja paar päeva hiljem vuras see tsikkel juba Võrumaa teedel.
Ida-Saksamaal valmistatud mootorratas jõudis endisesse NSVLiitu sest, nende tsiklitega asus Saksamaa tasuma sõjavõlga. Väga kummaline on teada, et need BMW mootorrattad jõudsid omal ajal kauplustesse enam-vähem NSVL-is valmistatud IŽ-350- tega ja maksid vähem kui IŽ 350.
Mootorrattale juppe raske leida
Riisalo sõnul tekkis tal vanade mootorrataste vastu huvi juba 14-aastasena ning ta hakkas juba siis raha koguma, et niisugune mootorratas endale kunagi osta. Gümnaasiumiealise noormehena oli tal selleks vajalik summa koos ning ka üks selline tsikkel, mida ta osta tahtis, pakkumisel. Pärast põhjalikku läbirääkimist mootorratta eelmise omanikuga jõudsid nad 2008. aastal lõpuks kokkuleppele. Ilmar Riisalo sai selle tsikli jälile siis, kui selle n-ö garažeerimise paik oli Rapla lähistel, aga enne seda asus see Võrus.
Ostes mootorrattal päris palju mitteoriginaalseid detaile. Möödunud talvel võttis Ilmar Riisalo tsikli täielikult lahti. Kokkupanek osutus oluliselt keerulisemaks. Lihtsalt sel põhjusel, et mootorratastele on autodest keerulisem originaalseid varuosi leida. Tuleb silmad-kõrvad hoolega lahti hoida ja nii saab vajalikele osadele tasapisi jälile. Rehvidki leidis ta pika otsimise järel täiesti originaalsed, millest üks oli kasutusel ühe teist marki mootorratta omanikul varurattana.
Ilmar Riisalol on seitse vana mootorratast. Üks 1946. aastal toodetud BMW on tal praegu täielikult lahti võetud ja ootab taastamist. Oma kollektsiooni pärliks peab aga motohuviline mees just seda BMW R-35 ja toonitab samas, et tema jaoks pole niivõrd tähtis läikima löödud originaali lähedaselt taastatud vanatehnika kui päris ehtsal kujul säilinud algste detailide ja algse värviga masin. Vaatamata tänapäevaste tsiklite mugavusele ja paljudele kaasaegsetele lisadele jääb Ilmar Riisalo truuks vanadele masinatele, sest tema sõnul on sellistel masinatel olemas hing, mis tänapäevastel puudub.
Kuidas miiltsat ninapidi veeti
Põltsamaalane Olav Valk oli vanatehnika päevale tulnud 1951. aastal valmistatud mootorrattaga Moskva. Omanik rääkis huvitava loo, kuidas tema ainult ühte silmaga ja lubasid mitte omav isa omal ajal selle tsikli ostis ja kohalikku miilitsat ninapidi vedades selle koju toimetas, ehkki miilits oli teda pea terve päeva tee peal oodanud. See masin võeti Narva raudteejaamas otse konteineriga rongi pealt maha. Olav Valgu isa selle mootorrattaga siiski sõita ei saanud, sest tal hoiti miilitsa poolt pilk kiivalt peal.
Vahepeal sõitis sellega Olavi vend. Tema taastas selle masina 2011. aastal. Tehnikahuviline mees tunnistas, et kõik mis ise teha annab, selle on ta ka ise teinud. Olav Valgule ise tegemine ja taastamine just rõõmu pakubki. Uus häda on aga selles, et vana mootorratta kütusena oleks vaja madalama oktaanarvuga bensiini kui need mida praegu müüakse.
TOOMAS REINPÕLD