Suvila tänava ja Vana-Jõgeva küla elanike salvkaevud on saanud tühjaks või siis on vaevu näha veepiiri viimase rõnga viimases veerandis. Olukord on keeruline. Põhisüüks peavad kohalikud Painküla paisu langetamist möödunud kevadel, spetsialistid väidavad, et see on ainult üks põhjus. Probleem on kõikjal Vooremaal.
Salvkaevude tühjenemine on üsna tavaline mure ja kummitab aeg-ajalt kõiki piirkondi Eestis, puutumata ei jää ka Jõgevamaa. Et probleemi olemust mõista, tuleb teada ilmastikuolusid ning nende tsüklilisust. Veetaseme tõusud ja langused olenevad ennekõike sademete hulgast ning geograafiast. Jõgeva piirkond saab oma vee peaasjalikult Pandivere kõrgustikul sulanud lumest.
Veetase madalam kui kunagi varem
Reedel oli Enno Saariste õuele kogunenud hulk inimesi, kellest neli ka Jõgeva vallavalitsusest eesotsas abivallavanem Mati Kepiga. Kõik soovisid tekkinud olukorrale lahendust leida.
Kalle Vilms Metsa talust rääkis, et probleem on tõsine. „Kaev on tühi ja kaks kuud tagasi süvendasin kaevu, vesi on tõusnud kõigest kaks raket. Sauna ja pesumasina jaoks võtsin vee tiigist. Käisin ka naabrimehe juurest vett toomas,” kirjeldas mees olukorda ja rõhutas, et probleem on selles, et jõe veetase on madalam kui kunagi varem. „Eile käisin koeraga jalutamas, seal on poolteist meetrit veetase madalam, kuna Painküla tamm on alla lastud ja alla on ta lastud väidetavalt seetõttu, et üks maaomanik pole andnud paisutamiseks nõusolekut ning väidetavalt nõuab selle eest kompensatsiooni.”
Paisu tõstmisest on ennekõike huvitatud ka OÜ Räpina Vesiveski, vastu võivad olla kalakaitsjad. Vilms teadis rääkida, ja tõi ka näiteks samasuguse olukorra, mis tekkis Sindi paisu langetamisel Pärnumaal, kus olid samuti kõik ümberkaudsed kaevud tühjaks jäänud. Vesi on uuristanud endale teed ning äkiline paisu langetamine lööb mehe jutu järgi veesooned kinni.
Kaevud on tilgatumaks tühjad
Enno Saaristel puurkaevu pole. „See puha pruun vesi,” ütles vanahärra. Ka puurkaev polevat lahendus, sest suure rauasisalduse tõttu on selles vesi pruun. Päästaksid filtrid, mis on omakorda suur investeering, kuid mida hajaasustuse programmist korvataks. Ent Kalle Vilms ütles, et puurkaevu vesi on ka filtreeritult halva maitsega.
Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsim ja keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäe, kes ka Saariste õuele tulid, olid omavahel teemat arutanud ning teadsid öelda, et veepuudus on ülevallaline probleem. „Küsimus ei ole ainult Pedja jõe ääres asuvates külades, tervel Vooremaal on suur hulk inimesi, kellel vett on vähe. Siin võimendab probleemi paisu alla laskmise teema. Kaevud on madalad ja põhjavee ülemised kihid või pinnasevesi liigub pindmisi kihte pidi ja ilmselt sellel mõju on,” kinnitas Pärsim.
„Vald saab aidata siis, kui inimesed meie poole pöörduvad,” ütles abivallavanem Mati Kepp. „Saame toetada, kui asi (paisu tõstmine – toim) läheb kohtusse. Ehk kohus arvestab, et siin on ikkagi hulk inimesi taga. Aga eks on ka nii, et igal inimesel on õigus oma seisukohta kaitsta,” võttis Kepp protestiva maaomaniku küsimuses seisukoha.
Lahendus veetaseme ennistamine
Lahendustena näevad külainimesed esiteks veetaseme ennistamist, sest kardetakse, et jõgi tervikuna kuivab ära ja kinni kasvab. Vald pakub olukorra leevenduseks paluda elanikel abi naabritelt, kel on puurkaevud või siis on võimalik minna Jõgeva Veevärki ja sealt osta vett, kus tuhat liitrit vett maksab alla kahe euro. „See on ajutine lahendus,” nentis ka Taimi Eesmäe.
Põhjavee tase on madal ning salvkaevud jäävad tühjaks. „See on võtnud üsna massilised mõõtmed,“ möönis ka keskkonnainspektsiooni Jõgeva büroo juhataja Dora Kukk ja kinnitas, et põhjuseid on siiski rohkem kui üks ning ainult jõevee tase seda ei määra. „Tühjaks jäävad ka need kaevud, mis jõe ääres ei ole. Kui aga hoida jõevett kõrgel, siis see natukene stabiliseerib, et need kaevud peaksid vett saama. Paisutamine mõjutab, allalaskmine samuti kiirendab kaevude tühjaks saamist, aga see pole ainuke põhjus.”
Paisu küsimus ei lahenda aga Suvila tänava inimeste salvkaevude täitumise probleemi. „Loodus on inertne. Viimaste aastate suhteliselt soojad suved soodustavad aurustumist, lisaks väike sademete hulk, lumikate pole olnud paks. Tunne võib ju olla, et vihma sajab iga päev, aga sademete hulk on ikka väike.”
Harjumused tuleb üle vaadata
Dora Kukk soovitas üle vaadata oma veetarbimise harjumused ning läheneda küsimusele individuaalselt. „Kui on madalad kaevud ja probleemid korduvad, tuleb rajada puurkaev. Kui kohapeal ei elata ja vett on vaja tarbida hooajaliselt, siis tasub arutada naabrite või vallaga ja saab vee kaasa võtta või leida mingeid muid lahendusi. Kaevud ei ole tilgatumad, nad lihtsalt ei täitu piisava kiirusega. Kui masinatäis pesu on pestud, siis duši alla enam minna ei saa. Tuleb vaadata ja hinnata, kui palju kaevu vaja on ja mis seisus ta on ning mis on perspektiiv ning vastavalt mõelda edasi.”
Pandivere, kust meie jõed alguse saavad, on tühi ning jõgedes ongi väga vähe vett. Nad ei täitu ja selles on süüdi järjestikused kuivad suved ning see on tegelik põhjus. Meie ilmastik on tsükliline. Võib juhtuda ka vastupidine olukord, kus sademeid on rohkem, vett ajab üle ääre ja muudkui uputab. Vee olukorda vaadeldakse 7–10 aasta perspektiivis.
Aastaid tagasi oli olnud võimalus Euroopa Liidu rahadega rajada vee- ja kanalisatsioonitrass, kuid miskipärast see projekt takerdus. Paljud elanikud polnud nõus. Korjati allkirju. Kui seda teemat nüüd uuesti üles võtta, rääkis abivallavanem Mati Kepp, et see on võimalik ainult pikas või isegi väga pikas perspektiivis.
Lahendused on ahtad ja kohalikele elanikele selline olukord meeltmööda pole. Trassi ehitamine võiks olla ka vallajuhtide hinnangul perspektiivikas, sest elanikke on tulnud ja veelgi tulemas, endised suvilad soovitakse kohandada aastaringseks elamiseks. Hinnanguliselt läheks olukorra lahendamine sel juhul maksma umbes miljoni ringis. Senikaua tuleb kolistada ringi veekanistritega, küsida naabritelt või loota põhjavee taseme looduslikule tõusule.
INDREK SARAPUU
