Aino Tamm, kes kõnealusel kinnistul ligi 30 aastat on toimetanud, ütles Vooremaale, et muidugi on suurvee ajal ikka üleujutusi olnud, kuid praegune olukord erineb selle poolest, et vesi ei saa enam ära voolata.
OÜ Articeris veekasutuse eest vastutav Mati Kokk tunnistas, et kuigi ajast, mil Painküla jaam töötab, on veetase olnud normis, läks see siiski kaks korda ka üle normi.
“Laupäeva õhtul läks üle normi,? kinnitas Kokk. Ta lubas seadmete võimalusi veel paremini tundma õppida, et edasisi kõikumisi ära hoida, kuid üldiselt on veetaset Koka sõnul hoitud lubatud 63,55.
Seda numbrit ei taha samas üle 20 aasta elanud-olnud Mare Aasmäe aga enam kuuldagi, sest tänavu olla talle alati 63,55 öeldud, olenemata sellest, kas vett on olnud vähem või oluliselt rohkem. Aasmäe ei taha sellega leppida, et tema Jõgeva vallalt metsamaa nime all erastatud krunt on nüüd vee all.
Pinnavesi ei lähe ära
Mati Kokk ütles Vooremaale, et tema viimasel ajal Tamme ega Aasmäe maadel viibinud pole, kuid enne vee erikasutusloa saamist soovisid Painkülas erinevad inimesed erinevaid veetaseme kõrgusi. Samal ajal kui kinnistuomanikud Aino Tamm ja Mare Aasmäe on korduvalt keeldunud andmast OÜle Articer nõusolekut Pedja jõge paisutada, on osaühingul ka rohkete allkirjadega kiri, kus teised kinnistuomanikud soovivad kõrgemat veetaset, sest muidu jäävat nende kaevud kuivaks.
Tamm ja Aasmäe rõhutasid veel möödunud aasta oktoobris oma kirjas Jõgevamaa Keskkonnateenistusele, et nende arvates pole piisavalt selge, kas paisutus mõjub nende kinnistutele kahjulikult või ei.
Naised tuginesid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele, et tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine on olulise keskkonnamõjuga tegevus.
Tänaseks on Tamm ja Aasmäe veendunud, et kahju nende kinnistutele on juba tekitatud ja tekitatakse veelgi. 25 aastat edukalt kurki kasvatanud Aino Tamm lootis, et põllumaa toidab teda ka vanaduspäevil.
Kuigi Vana-Jõgeva külast küsiti Painküla elektrijaama jaoks kirjalikke nõusolekuid 5 jõega piirnevalt kinnistult, kannatavad Tamme ja Aasmäe sõnul sisuliselt kõik 22 selles külas elavat majapidamist. “Elukvaliteet on langenud, pinnaveekaevud on täis ja pinnavesi ei lähe enam ära,? kinnitas Aino Tamm.
Keldri saab veekindlaks
Sama küla elanik Silvi Meesak kinnitas Tamme ja Aasmäe sõnu. Vesi on tunginud ka tema keldrisse. “Sügisel hakkasin kasutama Britta veefiltreid, sest lapselapsed keeldusid vett joomast,? rääkis Meesak. Külaelanikud on nii vallavalitsusele kui keskkonnateenistusele 2006. aasta augustis saatnud ka ühise kirja, kus on juttu aastaid tagasi ehitatud ja kiiresti täituvatest kogumiskaevudest. Allakirjutanud taotlevad oma asunduse vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamist. Valla keskkonnaspetsialisti Vello Luki sõnul toob sellele probleemile lahenduse Põltsamaa-Pedja veeprojekt.
Koka arvates on aga keldrit võimalik kuivaks saada vaid siis, kui see on veekindel. “Pika vihmaperioodi järel oleks Tamme kinnistul asuv kelder märg ilmselt ka siis, kui paisjärv oleks täiesti alla lastud,? arvas Kokk.
Tema kinnitusel asub Uue Painküla hüdroelektrijaama kelder, kus asub turbiin, otse jõevee sees ? selle põhi on umbes kolm meetrit allpool jõevee pinda ?, kuid ruum on praktiliselt kuiv, sest ehitamisel on kasutatud tugevat raudbetooni ja pinnad on kaetud kristalliseeruva veetihendusainega.
?Suvila keldri betoonkonstruktsioone on võimalik saada veetihedaks betoonikristallide vahele tungiva spetsiaalse veetihendussegu Xypex Concentrate abil. Selle aine kristallid tungivad aja jooksul mitme sentimeetri sügavusele betooni sisse, kasvatades kinni ka kuni 0,5 mm praod ning selle tulemusena muutub betoon veekindlaks,? rääkis Kokk.
1990. aastatel oli pais hooldamata
1988. aastal Eesti Maaparandusprojekti koostatud Pedja jõe ekspluateerimise ja veetaseme reguleerimise juhendis on kirjas, et Painküla veehoidla veetaseme hoidmine kõrgusmärgil 63,75 ei tekita kooperatiivi maadel uputust.
“Minu arvates kehtis see juhend Painküla paisjärve suhtes teoreetiliselt veel kuni 2005. või 2006. aastani, mil anti välja uued Painküla paisjärve paisutamist käsitlevad vee erikasutusload. Kuid võib muidugi arvata, et suurem osa ajast seda juhendit praktikas ei järgitud, eriti 1990. aastatel, mil pais oli peaaegu täiesti hooldamata,? ütles Painkülas vett reguleeriv Mati Kokk.
Tema sõnul paisutati Painküla järve vesi üles selleks, et ümbritsevate põldude vihmutussüsteemi pumbad normaalselt töötada saaksid. Põllumaade niisutussüsteem on tänaseni osaliselt alles, kuid see on hooldamata ja praegu seda ei kasutata, rääkis Kokk. Ta lisas, et kliima muutudes ja suviste põudade intensiivistudes tahetakse see ehk kunagi uuesti kasutusele võtta.
JAANIKA KRESSA
