Akadeemik Hans Kruus (1891-1976) on hinnanud 1912. aastal Jõgeva kooliolusid kõigeks muuks kui kiiduväärseks just seetõttu, et mingit kõrgemat tüüpi rahvakooli siin polnud. Alevis oli tema sõnul “nigelavõitu Kilki erakool, vist ainult tütarlastele. Nüüd asutati siis teine – Nieländeri erakool”. Külades töötasid vallakoolid Painkülas, Mõisamaal ja Jõgeval ning Ernsti kool Võduveres, aga veel ka Jõgeva külas apostliku õigeusu abikool (külakool). Kõik, nagu juba eelpool nimetatud, alama ehk esimese astme talurahvakoolid.
Talurahvale teise astme haridust andvaist koolidest asusid Jõgeva lähedal vaid Laiuse luteriusu kihelkonnakool ja Kaarepere ministeeriumikool. Et hariduse saamise ja andmise vajadus I maailmasõja eelseil aastail oluliselt kasvanud oli, annab tunnistust, et Jõgeva-suguses alevikus üldse erakoole asutati ja lapsi neisse kulukatesse koolidesse õppima pandi.
Riigikoolide kõrval tegutsesid ka erakoolid
Järgnevalt ongi käsitletud vaid neid koole, mis asusid praeguse Jõgeva linna territooriumil. Laiuse koguduse õpetaja, hilisem professor ja Tartu ülikooli rektor Johan (Juhan) Kõpp (1874-1970) on oma koguteoses “Laiuse kihelkonna ajalugu” (1937) kirjutanud, et riigisüsteemi koolide kõrvale tekkisid Jõgeva alevisse ka erakoolid, lühikest aega enne Esimest maailmasõda. Endise Palamuse köstri A. Nieländeri erakool töötas seltsimaja ruumes ja Kilgi erakool tema enda majas. Õpilasi olnud neis vähe, eriti Kilgi juures, ja mõlemad koolid töötanud vaid mõnda aastat. Helve Antoni raamatus “Jõgeva” mainitakse ka Marta Laasi erakooli Jõgeval, aga etteruttavalt – seda kooli pole olnud.
Seisuga 1914. aasta 3. märts olid Jõgeva vallas ühe vallavolikogu protokolli järgi tegevad alljärgnevad koolid:
Ernsti kool 5 poissi, 12 tüdrukut, kokku 17 last, (õpetaja allkiri pole loetav)
Jõgeva kool 14 poissi, 10 tüdrukut, kokku 24 last, J. Pikkard
Mõisamaa kool 2 poissi, 2 tüdrukut, kokku 4 last, J. Ploom
Painküla kool 10 poissi, 22 tüdrukut, kokku 32 last, L. Paljak
Õigeusu abikool Tootsi talus 13 poissi, 10 tüdrukut, kokku 23 last, L. Sommer
Kilgi kool alevis 9 poissi, 26 tüdrukut, kokku 35 last, E. Kilk
Miskipärast pole nende hulgas mainitud A. Nieländeri era-algkooli. Ernsti kool oli oma nime saanud selle asutaja, krahv Ernst Mannteuffeli auks.
Talukoolis õpetati lugemist, katekismust, kirikulaulu
Eesti maarahva hariduselu põhjapanevaks korraldavaks dokumendiks Tsaari-Venemaal sai Liivimaa iirlasest kindralkuberner krahv George Browne (1698-1792) 1765. aasta 18. aprillil välja antud koolipatent. Selle järgi kohustati iga vähemalt viie adramaa suurust mõisat mõisakooli ja igat kihelkonda kihelkonnakooli asutama. Õppetöö pidi kestma mardipäevast lihavõtteni. Lubati ka vanematel oma lapsi kodus õpetada, aga siis pidid vanemad oskama ise lugeda ja tundma katekismust.
1766. aastast ongi teada nn rahvakoolitaseme kooli olemasolu Jõgeva mõisas, aga pole selge, kas koolimaja asus mõisakompleksis või lähimas külas. Ka 1771. aastal märgitakse pastor Myliuse aruandes Jõgeval kooli, samuti on 1775. aastal kirikukatsumise puhul teade Jõgeva koolist, kus 40 last. 1775./1776. aasta koolitalvel on Jõgeva koolis 21 poissi ja 17 tüdrukut, aga jätkuvalt pole kooli täpne asukoht teada. Alles kirikuõpetaja Jannau 1785. aasta aruandes mainitakse, et kool on Jõgeva külas ja koos Pakaste kooliga on neis 50 õpilast. Neist Jõgeva valla ainukeste koolide lastest on “a-b-d-õppijaid 30, veerijaid 16 ja soravlugejaid 4”. Kuid juba 1786. aasta sügisese koolivisitatsiooni protokolli järgi kooli Jõgeva külas pole ning valla ainsad koolid on Pakastel (“hea kool”) ja Ellakveres (asub talumajas). Viimases on õpetajaks väga tragi Söödi Jakobi lesk Kaye, ühtlasi kästakse vanale koolimajale aknad ette panna. 1788. aasta aprillis on Jõgeva valla kahes koolis juba 122 kooliskäijat, kellest “20 lugesid hästi, teised veerisid või õppisid alles tähti”. Toonases talurahvakoolis ei õpetatudki palju peale lugemise, katekismuse ja kirikulaulu.
1802. aastal on Jõgeva mõisavallas küll juba kolm külakooli, aga aasta hiljem jälle vaid kaks kooli – Ellakveres ja Painkülas, mõlemad talu suitsukambris. Ka 1809. aastal on koolid Ellakveres ja Painkülas. 1811 märgitakse, et Jõgeval on “suur akendega päris hea talumaja”, millest võiks arvata, et nüüd on kool Jõgeva külas tagasi.
Esimene oli Jõgeva külakool
Edasi toob J. Kõpp Laiuse kiriku eestseisuse 1822. aasta 14. mai aruandest teate, et Jõgeva külas ja Painkülas on koolid ning Jõgeva külakooli maja on “suitsutuba”. 1828. aastaks on olukord paranenud ja Jõgeva külakooli maja on “heas korras”, samuti 1859. aastal. 1864. aastal märgib pastor oma aruandes, et koolimajad, nende hulgas ka Jõgeva oma, on korstnaga, valged ja soojad. Samas on aga 1867. aastast uus märge, et Jõgeva ja Painküla koolimajad on kitsad ja halvasti valgustatud.
Seega oli praeguse Jõgeva linna alal asunud esimeseks teadaolevaks kooliks Jõgeva külakool Jõgeva külas, mida mainitakse esmakordselt 1785. aastal. Pole aga võimatu, et Jõgeva külas asus ka juba 1766. aastal mainitud Jõgeva mõisa kool. 19. sajandil oli kooli päralt Jõgeva külas juba Kooli talu nr 31a krunt. Jõgeva vallanõukogu 1914. aasta oktoobrikuu istungi protokollis märgitakse, et Jõgeva kooli toonane maja on ehitatud 1880. aastal. Johannes Nahkur kirjutabki oma mälestustes, et kui vana koolimaja lammutati, ehitati uus koolihoone kohe samal aastal sellesama vana koolimaja asemele. Lammutatud kooli ehitusaega või seal koolitöö alustamise aega vallaprotokollis kirjas pole.
Koolitalu suurus oli siis 21 tessatini 224 ruutsülda ja 24 ruutjalga (väärtus mõni kross rohkem kui 20 taalrit). 1906. aasta 3. augustil sundis mõis valda mõisalt koolitalu 2500 rubla eest ära ostma. 1914. aasta oktoobriks oli mõisale siiski tasutud vaid 500 rubla ja 2000 alles võlgu. Ja arvata on, et mõis ei saanudki koolimaja eest rohkem raha kätte.
20. sajandi alguseks oli aga uuski koolimaja juba kehvas seisus. Lõpuks otsustas volikogu 1910. aasta suvel teha koolile uue õlgkatuse, ümber ehitada köögi ahju ja parandada kaks korstnat. 1912. aastal otsustatakse parandada köögi seinad ja ahju põrand ning reheahi ja vundament.
(Järgneb)
ÜLO PÄRN
