Järg 13. veebruaril ilmunud osale
Helve Antoni raamatu “Jõgeva” (1988) järgi töötas Kilgi eraalgkool aastail 1906 – 1917 Aia tänaval (nõukogude ajal J. Gagarini, nüüd Aia tänav 22) Kilgi enda majas. Maja on tänaseni alles. On selgelt kaheldav, et Kilgi kool juba 1906. aastal avati. Eeva Niinivaara õppis Kilgi juures ühe talve, oli siis aasta kodus ja hakkas seejärel üheksa-aastaselt õppima Tartus eestikeelses tütarlaste keskkoolis. Aastaarve ja Niinivaara seletusi omavahel võrreldes tuleneb, et Kilgi kool avati 1909. aasta sügisel, kui Siimusti küla tüdruk, seitsmeaastane Eeva sinna õppima pandi. Kooli sulgemise täpset aega pole autor leidnud, see võis toimuda hiljemalt sügisel 1918.
Jõgeva alevi teise, 1919. aastal koostatud elanike nimekirja on õpetaja Kilk sisse kantud järgmiselt: Emmeline Eduardi t Kilk, sündinud 17.03.1865.a. Vana-Pebalgi (Vecpiebalga, Lätis) vallas ning tuli Jõgevale Tartumaa Kastre-Võnnu vallast, on lesk. Kastre-Võnnu valla 1899-1916 aastate perekonnakirjast leiamegi, et “Emmeline-Malvine 1865” on Georg-Rudolf Jaani p. Kilgi naine. Mees kutsus teda hellitavalt Emmiks.
Jõgeva linna mõnedes nimekirjades on tema eesnimeks millegipärast kirjutatud Emilie. 1941. aasta 12. jaanuari linnaelanike valimiste nimekirjas esineb tema nimi järgmisel kujul: Kylk, Emmeline-Malvine Eduardi t, eluk. Aia tn 16. Eelmainitud dokumentides Dorothea tema eesnimena ei esine ja nii peaks pr Kilgi õige eesnimi olema Emmeline-Malvine. Ühes Jõgeva valla dokumendis 1914. aasta 3. märtsist on loetletud valla alal tegutsevad koolid ja seal on õpetaja Kilgi nimi kirjutatud, muidugi vene tähtedega: Э.Э. Килькъ. Alevivalitsuse elanike nimekirja andmeil aastast 1919 on ta eestlane, luteri usku ja tal on “instituudi 6 kl haridus”.
Andmepäringule vastati siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonnast 2015. aasta 7. jaanuaril, et neil andmed E. Kilgi kohta Jõgeva maakonna perekonnakirjades puuduvad.
On kummaline, et Jõgevalt pärit ja siin piki aastaid töötanud Johannes Nahkur jätab oma mahukais kirjalikes mälestustes mainimata proua Kilgi aadlipäritolu, sealjuures tema erakooli siiski kirjeldab. Ka aasta Jõgeval õpetajana töötanud akadeemik Hans Kruus võtab oma mälestusteraamatus sõna Kilgi kooli kohta, kuid õpetajanna aadlipäritolust juttu ei tee, samuti nagu Johan Kõpp, kes nimetab teda lihtsalt proua Kilgiks.
- aasta suvel, aga ilmselt juba palju varasemast ajast, elab tema juures kasutütar Alma Pärtel (1897). Eeva Niinivaara andmeil oli kasutütar omandanud kooliõpetaja kutse ja tegutsenud õpetajana ka oma kasuema koolis.
Lia Urba, Alma Pärteli (Urba) tütar mäletab, et tema vanaema Emmeline oli sakslane, neiupõlve perekonnanimega Dorset, ja et tema õige sünniaasta oli hoopis 1853. Kas proua Kilk prantsuse keelt oskas, Urba ei tea, ja kahtleb, kas Kilgi kool prantsuskeelne olla sai. Kilgi aadlipäritolu Urba täpsete andmete puudumisel kinnitada ei söanda. Eesti keelt olla proua Kilk kõnelnud Võnnu keelepruugi kohaselt. Neil mehega oli veski Torma kihelkonnas Veial, mille müümise järel koliti Jõgevale. Talle oli meeldinud oma perekonnanime kirjutada “Kylck”. Ta suri Jõgeval 1947. aastal ja on maetud Siimustisse. Lia Urba mäletamisel oli tema emal Almal toonane saksakeelne keskharidus. Kooliõpetaja kutset tal polnud, aga ta oli töötanud Venemaal koduõpetaja-lastepreilina. Muide – Lia Urba lõpetas 1956. aastal Tartu Õpetajate Instituudi, töötas 1957-1960 Jõgeva rajooni haridusosakonna pedagoogikakabineti juhatajana, siis aasta koolide inspektorina ja oli 1960-1961 Jõgeva keskkoolis vene keele õpetaja.
- 1912. aasta 22. detsembril uppus Pedja jõkke Jõgeva majaomanik Kilk. Ajalehed pakuvad tema vanuseks umbes 50 aastat ja eesnimeks üks leht Rudolfi ja teine Friedrichi. Kuna 1919. aastal on alevielanike nimekirjas kooliõpetaja E. Kilk märgitud perekonnaseisult leseks, oli uppunu ilmselt tema mees Georg-Rudolf (sünd vkj 28. jaanuaril 1848). Proua Kilgi mehe uppumissurma möönab oma mälestusraamatus Eeva Niinivaaragi. Nahkuri mäletamisel oli mees kaupmees Johan Jürmanni laotööline.
Jõgeva õigeusu abikool
Johan (Juhan) Kõpu andmeil töötas Jõgeval juba 1864. aastal vene-õigeusu abikool. Koguteose Eesti I. Tartumaa (1925) andmetel avati Jõgeval ap.-õigeusu abikool aga 1879. aastal. 1885. aastal töötas see kool Jõgeva külas ja ajaleht Olevik kirjutab 1901. aasta 20. märtsil, et Jõgeva küla Tootsi talutuba põles ära koos õigeusu koolimajaga. Tootsi 36 taluõu asus Jõgeva küla lõunapoolses osas, praegu Suvila tänav 20. Millal kool pärast tulekahju taas tegevust alustas, pole teada, aga Helve Anton on kirjutanud, et uus taluhoone oli valmis sama aasta sügiseks. Mait Õunapuu mäletab oma vanaema jutust, et viimane õigeusu koolimaja oli väiksem puumaja praeguse Tootsi talumaja kõrval, paarkümmend meetrit põhja poole. Kui maja veel alles oli, oli selle numbriks Suvila 18. Maja kuulus M. Õunapuule, kes seal ka elas ja hoone hiljem vanuse tõttu lammutas.
- 1910. aastal oli koolis 18 last, 1914. aasta märtsis 23 mõlemast soost last. Kooli hoolekogu 19. juuni 1916. aasta protokolli järgi õppis 1915/1916 talvel Jõgeva abikoolis 29 last, neist õigeusklikke kõigest üheksa, luterlaste peredest oli 17 last, ülejäänud olid kas vanausulised või katoliiklikust perest. 1914. aasta märtsis abikooli õpetajana märgitud L. Sommer töötas seal ühe ametipaberi järgi veel ka 1916. aasta juunis. Mainitud 1916. aasta protokollil on kahe õpetaja, D. Kimmeli ja M. Venesaare, allkirjad.
Johan Kõpu järgi olid abikooli õpetajaks 1893-1909 Aleksander Elendt (esmalt küll Koimulas) ja 1909-1916 Orest Lääne. Johannes Nahkur väidab oma kirjalikes mälestustes, et Orest Lääne oli selles nn Tootsi koolis õpetaja hoopis 1908-1910, sai koolitalve eest palka vaid 100 rubla ja tuli vähese palga pärast tööle raudteejaama kaubakontori laekuriks. Samas on koolide inspektori kantselei õpetajate nimestikus märge, et Orest Lääne vabastati abikoolist 1. juulist 1917 ja asemele võeti kohe K. Malõšev.
Ometi on Orest Lääne kohta 1916. aasta sügise hakul tehtud märge, et ta kuulub õpetajaametist vabastamisele, sest oma ettevalmistuselt ei sobi olema õpetaja asutatavas kihelkonnakoolis. Kui nüüd arvestada sedagi, et J. Kallitz valiti õigeusu kooli õpetajaks 10. augustil 1917 ja 1. okt 1917 on tema nime järgi tehtud õpetajate nimistus märge – alates 1. oktoobrist 1917 kihelkonnakoolis, ning sedagi, et ühe õigeusukooli kohta leidub liialt palju ametisolevaid õpetajaid, pidi õigeusu Jõgeva abikool esialgu 1916. aasta sügisel veel mõnda aega töötama. Ühes kirjas 19. juulist mainitaksegi abikooli asumist endiselt Jõgeva külas.
(Järgneb)
ÜLO PÄRN
