Järg 23. aprillil ilmunud osale
Jõgeva kõrgem algkool asub kahes ruumis, millest kumbki koolile sündsad ei ole. Et seda viga parandada, peeti ühine Jõgeva vallavolikogu ja alevivolikogu koosolek ära, kus otsustati Jõgevale uus kõrgema algkoolimaja ehitada. Selleks annab vald alevi piiri äärest vastava maatüki, kuna ehituskulud ühtlaselt kantakse.
Alevi kooli valla lapsi enam ei võetud
Alev oli oma 1924. aasta eelarvesse kirjutanud Jõgeva vallalt koolile ülalpidamiskuludeks 150 000 marka. Alevi tulud ja kulud olid kavandatud tasakaalus 1 397 460 marka. Selle kõrval oli terve Jõgeva valla eelarve 784 554 marka. Samas olid muidugi valla kulud ka igas artiklis väiksemad või mõned puudusid aleviga võrreldes üldse. Üks 1924.aasta 19. juuni dokument loetleb kooli ülalpidamiskulude katteallikaid järgmiselt.
– riigi toetus 278002 marka
– maakonnavalitsuse toetus 229600 marka
– Jõgeva alevilt 89332 marka
– Jõgeva vallalt 91721 marka
– kooli pidudest 151003 marka
– trahviraha 1835 marka.
Sama aasta suvest on esimene selgem teade kooli raamatukogu olemasolust, aga see seletab vaid, et kooli raamatukogus on köitmata raamatuid ja need tuleb lasta ära köita ja ei midagi enamat.
1924. aasta augustist on ka niisugune teade. Maakonna nõukogu valis kolmeks aastaks end Jõgeva koolis esindama Jakob Holdti ja esindaja asemikuks Jaan Liigandi. Esindaja funktsioon pole üheselt teada, aga see võis tähendada maakonnanõukogu usaldusisikut koolis ja kooliasjades.
Eriti teravaks kujunesid alevi- ja vallavõimude suhted kooli ülalpidamise asjus 1926. aasta juulis. Alevivolikogu võttis vastu otsuse Jõgeva valla lapsi oma kooli mitte enam vastu võtta. Alevivalitsusel oli raskusi saada seltsimaja pidajalt vastuvõetavat üürilepingut kooliruumidele ja kuna alevivalitsuse majas asuvad kooli kasutada olnud ruumid tervet kooli ära mahutada ei võimaldanud, otsustas alevivalitsus sügiseks valla lapsi mitte enam oma kooli vastu võtta.
Maakonnavalitsus tühistas vallavalitsuse otsuse
Kooli juhatus võttiski juba vastu otsuse jätta tööle koolijuhataja R. Stahlbergi kõrval vaid õpetajad Margarete Lehtmetsa (end Tork) ja Ida Pärlini (tulevikus Soonberg).
Tartu maakonnavalitsus alevivolikogu otsusega ei nõustunud ja tühistas selle. Seaduse järgi pidid kõik kooli minevad ja koolis käivad lapsed olema koolide kaupa nimekirja võetud juba juulikuuks, aga kuna õpilased olid juba kooli nimekirja kinnitatud, ei võimaldanud seadus neid enam nimekirjast välja võtta. Nii polnud alevivolikogu otsus seaduslik ja alevivõimudel tuli seltsimaja valdaja Anna Sikuga ikkagi kooliruumide saamiseks sõlmida senisest hoopis kallim üürileping. Kooli kasutada oli ka selle lepingu järgi 1. augustist 1923 kuni 31. juulini 1924 kaks klassiruumi, saal võimlemiseks, jalutusruum ja veel üks tuba kantseleiruumiks. Üürisumma oli 65000 marka.
Peoõhtul esines kõnega Johan Kõpp
12. detsembril 1925 tähistati kooli 10. aastapäeva. Mälestus-peoõhtul esines päevakohase kõnega kooli asutamise eestvedaja ja hing, toonane Laiuse koguduse õpetaja, juubeliaastaks Tartu ülikooli professor Johan Kõpp. Kutsed peole olid saadetud kõigile kooli endistele õpetajatele, kelle elukohta teati, samuti kõigile haridusseltsi eestseisuse liikmetele, kelle ühistööna kool 1915. aastal avati. Oma maja puudumisel tuli töötada kahes lahusolevas majas, seltsimajas ja alevivalitsuse majas ning kahes vahetuses seitsme klassikomplektiga. Õpilasi oli 225 ja õpetajaid seitse. Õppevahendite hulgas märgitakse viiulit.
Loomulikult kuulusid koolielu juurde endiselt ja jätkuvalt koolipeod. Näiteks kirjutab Aleksander Oras oma päevikusse 1925. aastal, et seltsimajas oli 24. jaanuaril laste pidu, muusikaks mängisid klaver ja viiul.
1923./1924. õppeaasta alguses eraldas maakonnavalitsuse koolivalitsus haridusministeeriumi vaeste õpilaste abirahast alevi koolile 21400 marka (näiteks Laiuse kõrgemale algkoolile 9600, Siimusti koolile 10400, Painküla koolile 7400 ja Jõgeva Ernsti koolile 4600 marka). Vaeste õpilaste toetusrahasid jagati küllalt regulaarselt, iseasi, kas ka küllaldaselt.
Jõgeva Kõrgema Algkooli nime kandvast koolist said 1922. aastal IV klassilise hariduse 32 last ja VI klassilise algkoolihariduse tunnistus anti 11 õpilasele. Tunnistused kirjutati välja 20. mail. Ainult paarile IV klassi lõpetanule on tunnistused välja kirjutatud 15. augustil. Järeleksami tõttu. Selle nimega algkooli vastava klassi lõputunnistusi on järgnevail aastail välja antud (arhiivi dublikaatide põhjal) järgmiselt:
aasta klass tunnistuse kuupäev tunnist. arv klass tunnist. kuupäev tunnist. arv
1923 IV 2. juuni 27 VI juuni ja august 24
1924 IV 6.VI 1924 ja 1.V 1925 30 VI 31.V ja 4.VI 14
1925 IV 29.V ja 28.VI 37 VI 29.V ja 28.VIII 20
1926 IV 31.V ja 10.IX 46 VI 6.VI 1926, 25.VIII 1927 25
1922. aasta augustis kuulutati, et vajatakse eesti keele kutsega õpetajat. Valitu oli Gustav Praggi (1899), H. Treffneri gümnaasiumi haridusega ja äsja Tartu Õpetajate Seminari lõpetanu. Ta lahkus aga koolist omal soovil juba 1923. aasta 1. augustil.
Jõgeva rahvas käis Tartus saunas
1923. aasta 1. jaanuarist võeti ajutiseks õpetajaks Jenny Kurs-Uibo (1900). Lahkunud Gustav Praggi asemele valiti uueks õpetajaks 1923. aasta 10. augustist Arnold Martinson. 1924. aasta 2. jaanuarist alustas oma pedagoogitööd Jõgeval Peeter Valge. 1926. aasta 31. juulist (teistel andmetel jaanuarist) pidas 59-aastane Jakob Kallitz (1867) paremaks pensionile minna ja tema asemele valiti uue õpetajana Jaan Aia, ametis alates 1926. aasta 3. novembrist.
Teatavasti polnud Jõgeval avalikku sauna. Palju rahvast käis rongiga Tartus saunas. Tülikas oli käia ka näiteks Jõgeva mõisa saunas või otsida pesemise võimalusi üksikute lähemal elavate sauna omavate tuttavate juures. Väike saun oli ka alevivalitsusel alevivalitsuse käskjala korteriga samas majas. 1926. aasta 17. novembril pöördub kooli hoolekogu esimees J. Holdt õpetajate heaolu silmas pidades alevivalitsuse poole palvega lubada õpetajail vähemalt kord kuus selles saunas käia. Palve tulemus pole autorile teada.
1926. aasta 22. septembril peetud Tartumaa Õpetajate Liidu (Liitu kuulus kihelkondade printsiibil moodustatud 17 õpetajate ühingut) esindajate aastakoosolekul valiti jätkuvalt Liidu juhatuse liikmeks R. Stahlberg. Jõgeva koolijuhataja oli ka maakonna haridusnõukogu liige.
1926. aasta veebruaris esitas Tartu maavalitsus maakonnanõukogule ettepaneku asutatava oma maakonna tööstuskooli asukohaks määrata Elva asemel Jõgeva. Siinset alevit pidas maakonnanõukogu Elvast paremaks kuna Jõgeva asub enamvähem maakonna keskel ja arvati, et see asjaolu võimaldab paremini tööstuse arenemist regioonis, mis asutatavale tööstuskoolile oleks perspektiivis väga tähtis. Koolihoone ehituskavadki olid aprilliks kokku seatud ja ehituse maksumuseks arvestati üle kümne miljoni marga. Kuna tööstuskooli asutamisest olid ühevõrra huvitatud nii vald kui alev, tegeles maakonnavalitsus ka sellega, kuidas ehituskulud maakonna, alevi ja valla vahel ära jaotada. Ometi jäi seegi kool samamoodi kui varem kavandamisel olnud keskkoolgi Jõgevale tulemata.
(Järgneb)
ÜLO PÄRN
