Järg 12. märtsil ilmunud osale
aastal asutati Jõgevale emakeelne, II astme talurahvakoolile vastav 2klassiline 5jaoline eraalgkool. Õppekava koostajaks oli J. Kõpp. Emakeelne kaheklassiline erakool tegutses 2klassiliste ministeeriumikoolide õppekava järgi 5jaolisena (5aastane kursus). Õppekavas olid usuõpetus, vene keel, eesti keel, aritmeetika, geomeetria, geograafia, ajalugu, loodusõpetus, joonistamine, laulmine, ilukiri, võimlemine poistele ja käsitöö tütarlastele. Esimeses neljas jaos oli erandina lubatud õppetöö toimumine emakeeles, 5. jaos ehk 5. kooliaastal pidi õpetus olema tingimata venekeelne.
Tõenäoliselt leiti 1916. aasta sügisel, kui koolis alustas tööd juba neljas jagu, vajalik lisaklassiruum või koguni kaks seltsimaja vastas üle tänava asunud lihunik Abrami majas. Igatahes hiljemalt 1917. aasta sügiseks, kui tööd alustas juba kooli 5. jagu, pidi see nii olema. Abramilt kahe klassiruumi üürimise kohta on olemas ka kirjalik dokument.
20. dets. 1915 peeti kooli esimene jõulupuu. Peokõne pidas J. Kõpp ja ega temast paremat kõnelejat leida polnud. Ta oli populaarne esineja ja tema kõnesid oldi alati arvukalt kuulamas.
Gustav Kruuse oli andekas õpetaja
1918. aasta 13. augustil teatab Saksa okupatsioonivõimu Tartumaa kreishauptman (maakonna administratsiooni juht) haridusseltsi järelpärimisele vastates, et Jõgeva haridusseltsi eraalgkooli töö jätkamine on heaks kiidetud, aga 1918./1919. õppeaastal tuleb hakata õpetama saksa keelt ja õppevahendid selleks tuleb hankida kohe. Peeter Põllu andmeil “väga suure tundide arvuga saksa keele jaoks”. Kooli õppejõud kinnitas maakonnapealik seltsi poolt ettepandud koosseisus: kooli juhataja Johannes Karheiding, õpetaja Rudolf Reimann ja naisõpetaja Elsa Langer.
Esimest koolijuhatajat Gustav Kruuset on peetud andekaks pedagoogiks. Kahjuks katkes tema pedagoogitöö ootamatult ja traagiliselt. Ta haigestus ägedasse kopsupõletikku, põdes kaks päeva ja suri 13. jaanuaril 1917. Esiti asendas teda alates 21. jaanuarist õpetaja Anna Noormägi. Koolijuhataja ja ühe uue õpetaja valimised toimusid 4. juunil kooli ruumes ehk seltsimajas. Uueks koolijuhiks valiti Johannes Karheiding. Valitud uueks meesõpetajaks oli Rudolf Reiman.
Nii töötas õpetajana 1917-1920 peale J. Karheidingu ja R. Reimanni veel Elsa Langer. Tema abikaasa Johannes Langer oli Jõgeval proviisor.
Samuti olid samas õpetajad Hendrik Tooming, Jakob Kallitz ja Anna-Marie Behrens.
Kooli haridusseltsi hoole alt lahkumise järel jõudis 1919.aasta sügisel õpetajaiks tulla juba ka Richard Stahlberg, ta jäi siinse kooli õpetajaks ning juhatajaks kogu teise maailmasõja eelseks ajaks.
Jõgeva Haridusseltsi Kool – selline nimi oli kirjas juba 1918. aastal välja antud koolikursuse lõpetamise tunnistusel. Et tunnistus on eestikeelne, võib arvata, et kooli nimi muutus seesuguseks pärast eestikeelse ametliku asjaajamise sisseseadmist Eestis 1917. aastal.
1918./1919. õppeaasta I klassi 2. jao lõpetajad viidi kooliõpetajate nõukogu otsusel üle 3. jakku. Ilmselt tähendas see uue koolikorralduse alusel siiski juba II klassi jõudmist. Igatahes anti eelmärgitud 3 jakku üleviidud Ludmilla Holdtile 1921. a. mais 4-aastase algkoolikursuse lõpetamise tunnistus. 1918./1919. õppeaasta lõpetamise tunnistust nimetati “Jõgeva haridusseltsi 3-klassilise algkooli tunnistuseks”. Tunnistus on eestikeelne, aga pitsat sellel on endine, venekeelne. Hindamisel võrdus 5 hindega “väga hää”, hinne 4 oli “hää”, hinne 3 “rahuldav”, hinne 2 oli “halb” või ka “puudulik” ja hinne 1 tähendas “väga halba”.
1918. aasta 2. detsembri määrusega muudeti õpetus koolides emakeelseks, viidi sisse kohustuslikud eesti keele tunnid kõigis koolides ja usuõpetus muudeti vabatahtlikuks õppeaineks. Nii näiteks polegi Ludmilla HoldtI tunnistusel usuõpetuse hinnet. Siiski korraldati 1923. aasta veebruaris alevis rahvahääletus usuõpetuse õpetamise vajaduse kohta koolis. Hääleõiguslikke isikuid elas alevis 566. Usuõpetuse tundide andmist koolis pooldas 289, vastu oli 108 hääletamisest osavõtnut. Ega see probleem ainuüksi Jõgeval esile kerkinud. Koolides usuõpetuse jätkamise või lõpetamise küsimust arutati pea igal pool üle Eesti.
Haridusseltsi kool võeti alates 1. juulist 1919 maakonna koolivalitsuse hoolele ja riigi ühtluskoolide võrku.
Säilinud on haridusseltsi kooli ajutine tunnikava, mille koolijuhataja J. Karheiding 14. märtsil 1919 Tartumaa koolivalitsusele esitas:
Kooliaastad I II III IV V VI
Algkooli klassid I II III IV V VI
Emakeel 8 8 5 5 4 4
I võõrkeel, vene keel – – 3 3 3 3
II võõrkeel, saksa keel – – 2 2 3 3
Arvuteadus 6 6 3 3 3 1
Algebra – – – – – 2
Geomeetria – – 2 2 2 2
Kodumaateadus 2 2 – – – –
Maateadus – – 2 2 2 2
Looduslugu ja füüsika – – 4 4 4 4
Ajalugu – – 2 2 2 2
Hingeteadus ja loogika – – – – – –
Joonistamine 2 2 2 2 2 2
Võimlemine 2 2 2 2 2 2
Laulmine 2 2 2 2 2 2
Käsitöö 2 2 2 2 2 2
Kokku 24 24 31 31 31 31
Jõgeva 7-klassiline rahvakool
1919. aastal ühtlustati riigi üldhariduskoolide võrk. Kõik kihelkonna-, ministeeriumi- ja vallakoolid ning hardusseltside erakoolid muudeti omavalitsuste poolt ülalpeetavaiks algkoolideks. Senine Jõgeva Haridusseltsi Kool jäi haridusseltsi 2-klassiliseks kooliks 1919.aasta. maini ja nimetati siis ümber Jõgeva 7-kl. Rahvakooliks. Selle nimega kooli esimene koolipäev oli 1. oktoobril 1919 (kirje koolitunnistusel). 1919. aasta 16. septembri Postimees on kirjutanud kooliaasta alguse kohta siiski: “Eile algasid kõik koolid tegevust … täna algab õpetus täiel mõõdul”, aga ega „Postimees“ pidanudki teadma, et Jõgeval täpselt nii polnud. Kool kandis rahvakooli nime 1921. aastani, siis oktoobris ilmub alevi volikogu protokollide raamatusse juba kooli uus nimi. Eesti Ajalooarhiivi andmeil kestis kooli nimi Jõgeva 7-klassiline rahvakool 1922. aastani. Selle nimistu sissejuhatus on aga koostatud juba nõukogude ajal ja saab olla eksitus, sest alevivalitsus ju pidi teadma kooli nime protokolliraamatusse kandes, milline parasjagu 1921.aastal kooli nimi on. Kooli pitsatil oli tekst ainult välisringil – Jõgeva 7-klassiline rahvakool. Pitsati keskkohas paikneb vaid musterilustus. 1919.aasta detsembris oli koolis viis õpetajat: koolijuhataja J. Karheiding, R. Stahlberg, R. Reimann, J. Kallitz ja H.Tooming, Elsa Langer oli 1. septembrist lahkunud.
1919. aasta suvel oli Jõgeva alevis 219 last vanuses kuni 18 eluaastat. 1919. aasta sügisel avatigi koolis V ja VI klass. Esimesse klassi oli nüüd tulnud 64 last, teise 58, kolmandasse 45, neljandasse 31, viiendasse 27 ja kuuendasse klassi 17. Kokku 239 õpilast. Lapsi oli Jõgeva alevist (102), Härjanurmest (6), Pakastelt, Jõgeva mõisast, Vaimastverest (6), Kurista vallast (9), Sadukülast ja mujaltki. Mõne aja möödudes oli õpilasi juba 244. Kohe koolitöö alguseks polnud VII klassi avamiseks tarvilikku arvu õpilasi. Siis otsustati see klass jätta töölisnoorte õpetamiseks, aga mõte ei teostunud. Seejärel plaaniti vaba klassikomplekti kutseoskuste täiendõppeklassina kasutada, aga lõpuks jäigi VII klass üldse avamata.
Kuna alevis puudus võimalus koondada koolipere ühte hoonesse, olid klassiruumid pikemat aega laiali kolmes majas. 1920.aasta esimesel poolel (märtsis) olid kooli kasutuses ruumid seltsimajas, Jaan Abrami eramajas (üks klass Suur tn 38) ja Hindrik (Heinrich) Luha eramajas Vene, hilisema nimega Kesk tänaval. Seltsimajas olidki koolil kõige lahedamad ruumid – 2 tuba klassiruumideks, saal võimlemiseks, jalutusruum ja kantseleituba. Koolivanemaks oli siis Jõgeva vallasekretär Oskar Sarnet.
Vahemikus 1. Jaanuar kuni 1. juuni 1920 maksti H. Luhale üüri 1650 marka. Ilmselt nõudis majaomanik H. Luha oma maja koolile edasise üürimise eeldusena alevivalitsuselt selles remondi tegemist. Protokolliraamatusse on kirjutatud: “Luha palub maja üleandmise juures tarviline remont kindlaks saab tehtud komisjoni poolt”. Üürilepe H. Luhaga jäi sõlmimata. Nimelt ei olnud alevi ehituskomisjoni 1920. aasta 7. juuli otsuses seda remonti plaanis ja alevivalitsus andis ruumid 14. juunil 1920 Luhale tagasi, kohustudes kooli inventari ära viima 20. juuniks. Leiti sobivamaks loovutada kooli jaoks ruumid alevivalitsuse majas Suur t 7 ja teha seal vastav remont 21860 marga eest. Õpetajad said alevivalitsuse II korrusele isegi väikse toa. Remondi tegi alevivalitsus 3180 marga eest ka seltsimajas kasutatavaile kooliruumidele ja 1200 marga eest jätkati ruumide üüri edasi Abrami (pere hilisem nimi oli Alet) majas.
1920.aasta augustis valitakse koolile kolm õpetajat Margarete Tork, Anna Varik ja August Pomm, sügisel aga veel Ida Pärlin (ka Berlin, 1896, tuli Jõgevale Roela vallast). Volikogu kinnitas uued õpetajad ametisse.
Sellenimelise kooli I lennu lõpetanute tunnistustele märgitakse 12.juunil 1920, et isik “õppis 1. oktoobrist 1919 Jõgeva 7klassilises rahvakoolis ja lõpetas 1920.aasta juunis nelja-aastalise algkooli kursuse” ja on seega 1919. aastal maksmapandud koolikohustuse täitnud. Tunnistusel on hinded järgmistes õppeainetes: kodulugu, eesti keel, arvuteadus ja geomeetria, loodusteadus, maateadus, ajalugu, vene ja saksa keel, laulmine, võimlemine, käsitöö ning koondhinne joonistamises, voolimises ja ilukirjas. Kokku oli 1920. aastal 19 lõpetajat: Aksenje Holdt, Alide Hubel (klassi vanim, sünd. 1904.a.), Emilie Kangur, Aleksander Kalamees, Johannes Jürgenson, Amanda Lõoke, Leida Lõoke, Elviine Maikalo, Amanda Mägi, Voldemar Mõtte, Antonie Neumann, Elfride Oja, Amanda Päit, Klafira Park (tema nimele on arhiivis kaks autentset tunnistust), Johan Poom, Oskar Saviauk, Therese Tänav, Karl Tõnisson ja Salme Vilde (klassi noorim, sünd. 1908.aastal).
Kooli II lend lõpetas 12. juunil 1921. Neljaklassilise hariduse omandas 27 õpilast ja esmakordselt omandati Jõgeva koolis ka 6klassiline haridus. Kokku oli kuuenda klassi lõpetajaid 13.
Paar näidet kohaliku rahvakooli lõpetanud õpilase käekäigust kodukoha hariduspõllule suundumisel. Jõgeva liha- ja vorstikaupmehe tütar Helmi Abram (4.jaanuar 1908) sai alghariduse kohalikus 7klassilises rahvakoolis, õppis seejärel 1921-1927 Tartu Õpetajate Seminaris ja sai 1927. aastal õpetajakoha oma kodualevi kooli. Hiljem eestindas oma perekonnanimeks Alet (abielus Kõlli). Jõgeva esimese alevivanema Villem Siku tütar Helmi (30. nov. 1906) omandas algkoolihariduse samuti Jõgeva 7klassilises rahvakoolis, jätkas 1921-1927 õpinguid Tartu õpetajateseminaris ja temalgi õnnestus saada õpetajakoht oma endises koolis. Ta oli tegev Jõgeva haridusseltsis ja naiskodukaitses.
(Järgneb)
