Järg 5. märtsil ilmunud osale
1915. aastal realiseeris Jõgeva Rahvahariduse Selts oma põhieesmärgi, Jõgevale asutati emakeelne, II astme talurahvakoolile vastav 2klassiline 5jaoline eraalgkool. Vene haridusminister lubas linna- ja maa-algkoolides, kus rahvuslik koosseis on ühtlane, õpetada kahel esimesel õppeaastal kõiki õppeaineid emakeeles. Loomulikult peale vene keele. Viimane asjaolu võimaldaski Jõgeva uues koolis senisest laialdasemal tasemel emakeelset õppetööd.
Tartumaa rahvakoolide inspektor teatas oma 1915. aasta 18. septembri kirjaga, et Liivimaa kubermangu rahvakoolide direktor on andnud loa Jõgeva Rahvahariduse Seltsil avada ja ülal pidada 2-klassilist erakooli ja õpetada seal koos mõlemast soost lapsi.
Õppekava koostajaks oli J. Kõpp. Emakeelne kaheklassiline erakool tegutses 2klassiliste ministeeriumikoolide õppekava järgi 5jaolisena (5aastane kursus). Õppekavas olid usuõpetus, vene keel, eesti keel, aritmeetika, geomeetria, geograafia, ajalugu, loodusõpetus, joonistamine, laulmine, ilukiri, võimlemine poistele ja käsitöö tütarlastele. Esimeses neljas jaos oli erandina lubatud õppetöö toimumine emakeeles, viiendas jaos ehk 5. kooliaastal pidi õpetus tingimata olema venekeelne. Vene keelt õpetati ainena muidugi juba esimesest jaost alates ning Venemaa ajalugu ja geograafiat samuti vene keeles.
Haridusselts sai kooli ülalpidamiseks vahendeid annetustest ja pidude korraldamisest ning ajalooarhiivi fondi 5038 nim.1 eessõnas väidetavalt ka õppemaksudest. Dokumentidest, mis kirjutise autorile kättesaadavad olid, teavet õppemaksust kooli algusajal ei leidunud. Küll aga võidi kooliruumide üüri, kütte ja valgustuse tarvis lastevanemailt arvatavasti mõningast raha koguda.
Õppima soovis tulla palju lapsi
12. oktoobril saadeti haridusseltsi aseesimehe Villem Siku allkirjaga kiri Tartumaa rahvakoolide inspektorile, et koolile on leitud ruumid Jõgeva Seltskondliku Ühisuse majas. Koolijuhatajaks oli Johannes Inthal ja teiseks õppejõuks naisõpetaja Anna Johani tütar Noormägi ning haridusseltsi juhatuse otsusel algas õppetöö koolis 19. oktoobril 1915.
Teatud üllatusena selgub aga 1918. aasta 8. juunil kooli täieliku kursuse kolmele lõpetajale väljaantud tunnistustelt, et kõik kolm astusid haridusseltsi kooli 1915. aasta 26. oktoobril ja õppisid koolis kolm aastat. Kooli pühitsemise väiketrükisel kirjutatakse, et oktoobrikuus võis kooli tegevus alata. Kuupäeva pole kirjas. Niisiis alustasid mainitud kolm koolikursuse lõpetajat oma õpinguid kohe kolmandas jaos, aga mitte kohe üldise koolitöö alguse päeval, ja lõpetasid 3. jao koolitalve 1916. aastal, 4. jao kooliaasta 1917. ning 5. jao 1918. aasta kevadsuvel.
Miks selline erinevus kooliaja alguses? Toonaseid Esimese maailmasõja aegseid raskusi arvestades oli septembris kooli avamise loa saamise järel otsustatud, et koolitööd alustatakse kahe esimese jao ehk jaoskonnaga ja kahe õpetajaga, nii umbes 60 lapsega. Juhtus aga, et vahetult enne kooliaja algust oli kooli tulla soovivate laste arv kasvanud koguni üle saja. Nii sundis ootamatult suur kooli soovijate hulk alustama õppetööd värskes koolis hoopis kolme madalama jaoskonna ja kolme õpetajaga. Tõenäoliselt suudeti seetõttu kolmanda jaoga koolitööd alustada teistest nädal hiljem ehk 26. oktoobril ja sellest siis ka see kuupäev koolikursuse lõputunnistustel. Omaette küsimus on, kas ei tuleks praegu toonase kooli õppetöö alguspäevaks lugeda 1. novembrit, sest siis kehtis teatavasti vana kalender.
Kõik 100 soovijat aga ikkagi kooli ei mahtunud. 1916. aasta veebruari keskel oli Postimehe andmeil koolis 89 õpilast. Huvitaval kombel sõlmiti üürilepingki kooliruumidele seltsimajas alles 25. oktoobril 1915 ja plaanitud koolijuhatajagi jäi tähtajaks tulemata. 1925. aasta detsembri ühes Postimehes mainitakse kooli 10. aastapäeva puhul, et esialgu suudeti avada kool ainult osaliselt, kuna ta täielikuks kujunes alles järgnevail aastail.
Väljavalitud J. Inthalist kooli juhatajat ei saanud. Koolide inspektor keeldus teda keset õppeaastat senisest koolist ära lubamast. 1915. aasta 4. novembril asus koolijuhataja kohale ajutine õpetaja Laiuse kihelkonnakoolist Gustav Kruuse . “Lapsi kogus õige suurel arvul kooli, nii et kohe kolm alamat jaoskonda võis avada. Koolis on praegu 90 last; õppejõudusid on kolm: koolijuhataja G. Kruuse ja õpetajannad Marie Schasmin ja Anna Noormägi,” kirjutatakse kooli pühitsemise väiketrükises 1915. aasta novembri lõpus.
Tööd alustati üüritud pinnal
Kool alustas tööd 1915. aastal üüripinnal, mille põhiruumid saadi seltsimajja (tänapäeval Suur tänav 39): 2 otsmist tuba seltsimaja õhtupoolsest otsast klassitubadeks ning saal turnimiseks ja laulmiseks. Hiljem oli koolil veel üks väiksem ruum kasutada kantselei ja õpetajatetoana. Kooliruumides vajalik nii välimine kui sisemine remont jäi majaomaniku teha.
Kool pühitseti sisse 1915. aasta 29. novembril algusega kell 5 pärast lõunat. Tseremoonial esitati kolm vaimulikku laulu ja asjakohase vaimuliku kõne pidas haridusseltsi esimees, Laiuse koguduse õpetaja Johan Kõpp.
Kool saadi käima, kõik edenes, aga tegutsemine laiali asuvates ruumides ei jätnud oma mõju ladusale koolitööle avaldamata. Hajali kooliruumide kõrval kerkis kooli kohale veel üks äikesepilv. Nimelt tekkis ap. õigeusu piirkonna juhtidel 1916 .aasta suvel mõte õigeusu kirik Kaareperest Jõgevale üle kolida. Kaarepere kogudus oli mõnekümne liikmeni kokku kuivanud, selgitas põhjusi Päevaleht. Et Jõgeval kirikuhoonet polnud, soovisid õigeusu funktsionäärid ajutise kirikuhoonena üürida seltsimaja. Teatrimaja omanikud küsisid nüüd haridusseltsilt 700 rublast aastaüüri. Selts arutas asja, aga mingit otsust esialgu teha ei osanud. Siis kiriku kolimise mõte vaibus ja kooliruumid seltsimajas jäid alles.
Kooliruumide kitsikusest väljapääsemiseks tuldi 1916.aasta kevadel mõttele üürida koolile Heinrich (Hindrik) Luha maja, mille omanik elas Voldis. Maja alumisel korrusel asusid köök, kolm tuba ja poeruum. Teisel korrusel oli kaks tuba. Sinna sai hiljem korteri õigeusu kihelkonnakooli juhataja Jakob Kallitzi pere, mida saab kahtlemata hinnata nii, et koolijuhataja peabki elama koolimajas. Kallitz elas seal vähemalt 1926. aastani, olles viimased seitse aastat Jõgeva algkooli õpetaja.
Majaga tutvumisel jõuti seisukohale, et majast saaks rahuldav koolihoone, kui peremees selle ruumide paigutuse laseks ümber ehitada. 8. mail 1916 jõudis seltsi juhtideni aga ümberehitamist äraütlev vastus. H. Luha kirjutas: “/…/ võimata oma maja koolile rentida. Maja on kivi vaheseintega, mis ka välimisi seinu kindlustavad, mispärast vaheseinte ümberpaigutamine ühelgi tingimisel võimalik ei ole.” Luha oli ise haridusseltsi üks asutajaid. Tema punastest tellistest maja asus Lello talu maal, 1919. aasta numeratsiooni järgi Vene tänav 4, praegu Kesk tänaval Estemi kaupluse põhjapoolse otsa kõrval (hoone hävis 1944. aasta 19. septembri lahingus).
(Järgneb)
