Vana aja koolilugu Jõgeval 1766 – 1949

Järg 27. veebruaril ilmunud osale


Maakonnavalitsuse koolide nimestikus (detsember 1918 – märts 1919) ongi Jõgeva õigeusu kihelkonnakooli nimele kriips peale tõmmatud ja õigeusu abikoolide nimestiku lõpuossa on lisatud Jõgeva kool. Ühtlasi on kool saanud kroonult abi 700 marka. Ühe teise sama perioodi maakonna koolide nimekirjas on Jõgeva vallast kirjas kolm kooli: Painküla, Ernsti ja Jõgeva algkool. Viimase nime taha on lisatud, et see on endine õigeusu kihelkonnakool.

Maakonnavalitsus maksis esialgu koolijuhataja Kallitzile küll palka kuni 1. detsembrini 1918, aga mitte kooli ülalpidamiskulusid. Olukorrast väljapääsu leidmiseks kutsuti 8. dets. 1918 kokku  kooli lastevanemate koosolek.

Moodustati  kooli nõukogu,  kuhu valiti kooli esindajana  koolijuhataja Jakob Kallitz, valla esindajana Aksel Mihkelson,  lastevanemate esindajana Gustav Alt ja alevi poolt seltsimaja pidaja Villem Sikk. Koosoleku protokollis nimetataksegi kodanikualgatusega loodud  kooli Jõgeva alevi algkooliks. Üks peaküsimusi oli koolile kütte muretsemine kuni 1. jaanuarini 1919. 1. oktoobrist detsembri alguseni 1918 oli J. Kallits omal kulul kooliruume kütnud ja kulutanud sellele 270 rubla. Villem Sikk panustas sellesse omalt poolt 100 rubla laenamisega. Seejärel otsustas vallanõukogu 1919.aasta 23. veebruaril kooli ülalpidamise kulud enda kanda võtta kuni sama aasta 1. juulini ja  maakonnavalitsus jätkas õpetajaile palga maksmist samuti õppeaasta lõpuni. J. Kallitz ja R. Stahlberg saidki mõlemad 1919. aasta esimesel poolel palka koolivalitsuselt.

 Eelmainitud koosoleku protokollis märgitakse ka, et lapsi on koolis palju ja tuleb üha juurde. Üks õpetaja ei tule enam tööga toime ja kohe tuleb leida teinegi õpetaja (valimispäev määrati 15. detsembrile 1918). Samuti otsustati taotleda maakonnavõimudelt koolile kohe ka kolmanda õpetaja palgalist töökohta.

Leitud andmeil töötas 1919.aasta veebruari algul koolis kaks õpetajat – Jakob Kallitz ja Aleksander Tooming. Saksa okupatsiooni ajal juhatas kooli Voldemar Sower. Ta vabastati lastevanemate koosoleku otsusel ametist 1918. aasta 8. detsembril. Põhjus: Tartumaa koolivõimud nõudsid oma 21. novembri otsuses, et kõik Saksa okupatsioonivõimu ametisse määratud õpetajad tuli ametist vabastada. Kui aga valimiskogu pärast seda õpetaja ikkagi ametisse tagasi valis, võis ta tööd õpetajana jätkata. V. Sower  jätkata ei soovinud.

  1. 1919. aasta 1.aprillil asus uue õpetajana Jõgeva alevi koolis tööle Richard Stahlberg, hilisema nimega Riho Terasmaa. Raamatus “Tartu Õpetajate Seminar 1828-1928” on R. Stahlbergi eluloos kirjutatud: …“1. aprillil 1919 asus õpetaja kohale Jõgeva alevi apostliku õigeusu  kirikukoolis ja kui 1920.aasta sügisel sama kool ühendati Haridusseltsi 2.-kl kooliga, jäi sinna juhatajaks” …  Nende kahe kooli ühinemise paigutamine 1920.aasta sügisesse peab olema eksitus, sest 1920.aasta juunis väljaantud Jõgeva 7-kl rahvakooli tunnistusel on juba nii R. Stahkbergi kui J. Kallitzi allkirjad ning  pealegi on  ühe teise leksikoni järgi R. Stahlberg  tulnud Jõgeva 7-kl rahvakooli õpetajaks juba 1919. aasta 25. oktoobril.

1918/1919 toimus õppetegevus  koolis  neljas järgus ehk jaos. Nii õpetati eesti keelt I järgus “selgesti lugema ja kirjutama”, II järgus tuli õpilasel omandada “võimalikult selge ja arusaamisega lugemine, laulude ja luuletuste päheõppimine, jutustamine, õigesti kirjutamine ja kirjamärkide õige tarvitamine”. III järgus õpiti ümberjutustamist ja “algharjutusi õigekirjaks”.

Müüt Marta Laasi erakoolist 

Helve Anton on kirjutanud oma  raamatus “Jõgeva” (1988), et lühemat aega töötas tsaariajal Jõgeval ka Marta Laasi erakool. Juba eelpool mainitud Jõgeva valla 1914.aasta 3. märtsi dokumendis seda kooli  märgitud ei ole. Helve Anton on oma töödes küll seda kooli maininud, aga mitte kusagil täpsustanud kooli asukohta ega  tegevusaega, samuti mainimata kooli kohta käiva teate päritolu.

Sellist kooli ei maini oma kirjalikes Jõgeva  koolimälestustes ka akadeemik Hans Kruus, samuti Johan Kõpp ega Johannes Nahkur, niisama  vallavolikogu protokollid ega ajalehed. Näiteks pajatab 1912.aasta 30. mai Päevaleht Jõgeva kiirest arengust ja märgib  seejuures Nieländeri kooli seltsimajas, aga mitte Marta Laasi kooli olemasolu Jõgeval. Raske uskuda, et üks eksisteerinud kool kaob endast oma kaasaja  kirjasõnasse jälge jätmata.

Eino Veskis on siiski 1959. aastal ajalehes Kolhoosnik oma koduloolises artiklis kirjutanud, et Marta Laasi erakool asus “praeguse haigla pesuköögi asemel”.  Seal, nüüdse Estemi tehnikakaupluse (Kesk tänav 3) põhjapoolse otsa kõrval, asus enne teist maailmasõda punastest tellistest osaliselt kahekorruseline H. Luha maja. Vanemad jõgevalased võivad seda maja mäletada loomaarst Nikolai Vestmaa (Vestmann) majana. 1944.aasta septembri Jõgeva lahingu käigus maja hävis ja sinna ehitatigi haigla pesuköök.

Samas on aga teada, et H. Luha maja renditi 1916. aasta sügisel  õigeusu Jõgeva kihelkonnakoolile ja kui see kool liideti hiljem Jõgeva Rahvahariduse Seltsi kooliga, renditi H. Luha maja edasi Jõgeva 7-kl. rahvakooli ruumide tarvis.  Viimane kool oli üüriline seal veel 1920-ndate alguseski. Ka Adeele Vilde (1897) jutustas omal  ajal autorile, et punases telliskivimajas olnud koolis õppis tema kümme aastat noorem õde, mis viitab aastaile 1916 või 1917 ehk ajale, kui sealseid ruume  üüris õigeusu kihelkonnakool.. Niisiis, seal asusid omal ajal küll kooliruumid, aga see polnud mitte Marta Laasi erakool.

Autori arvates on  kunagi keegi oma koolimälestusi Helve Antonile või Eino Veskisele rääkides öelnud, et ta õppis Marta Laasi juures või mäletas vaid õpetaja Marta Laasi nime ja seda on hiljem käsitletud kui teadet Marta Laasi erakooli olemasolust. Nii läks käibele Jõgeva koolilugu käsitlevais töödes enam kui 50 aasta kestel müüt olematust erakoolist.

Kes oli Marta Laas? Tartumaa rahvakoolide I rajooni inspektori dokumentidest on näha, et Marta Karli tütar Laas valiti  õigeusu Jõgeva kihelkonnakooli õpetajaks alates 1917. aasta 1. jaanuarist. Tal oli gümnaasiumi viie klassi haridus ja  valimiskogu arvates õpetajaametisse sobilik, sest oskas õpetada kirikulugu ja usutunnistust, eesti keelt, geograafiat, joonistamist, käsitööd jne. Rahvakoolide inspektori kantselei õpetajate nimekirjast selgub veel, et Marta Laas töötas ses koolis kuni 1917.aasta 1. oktoobrini ja oli klassiõpetajanna, mitte kooli juhataja.

Jõgeva  Rahvahariduse  Seltsi  kool

  1. aastal realiseeris Jõgeva Rahvahariduse Selts oma põhieesmärgi, Jõgevale asutati emakeelne, II astme talurahvakoolile vastav kaheklassiline viiejaoline eraalgkool. Jõgeva alevis kooli avamine määratleti esmatähtsaks eesmärgiks juba haridusseltsi avamiskoosolekul 4. augustil 1913 ning kooli põhikirja ja õppekava eelnõud olid hääletusel 1913.aasta 6. oktoobri üldkoosolekul, kus said täieliku heakskiidu. Emakeelse algkooli asutamine takerdus aga bürokraatiainstantsidesse umbes kaheks aastaks. 1913.aasta juunis kinnitati Venemaa muulaste algkoolide põhimäärus. Selle järgi nõuti Eesti- ja Liivimaal venekeelse õppetöö alustamist esimesest õppeaastast alates. Alles liberaalsem Vene haridusminister P. Ignatjev tühistas eelmainitud määruse märtsis 1915 ja lubas linna- ja maa-algkoolides, kus rahvuslik koosseis on ühtlane, õpetada kahel esimesel õppeaastal kõiki õppeaineid emakeeles. Loomulikult peale vene keele. Viimane asjaolu võimaldaski Jõgeva uues koolis senisest laialdasemal tasemel emakeelset õppetööd.
  2. ÜLO PÄRN

 

blog comments powered by Disqus