Vana aja koolilugu Jõgeval 1766-1949

Järg 9. juulil ilmunud osale

Helmi Mattiisen (Hunt) on meenutanud: “Sageli oli koolimaja kütmata. Puid ei olnud. Lausa mitmeidki päevi puudusime koolist kütmata klassiruumide tõttu. Olen oma päevikusse kirjutanud, et 1947. aastal  käisime metsas koolile kütet varumas 24. veebruaril, Eesti vabariigi aastapäeval. Koolile käisime metsas puid tegemas veel ka 1948. aasta märtsis ja 1949. aasta talvel. Igal aastal käis meie klass ka varemeid koristamas, niinimetatud taastamistöödel.”

1945/1946 õppeaastast, keskkoolina töötamise esimesest kooliaastast kannavad  kooli 7. klassi lõputunnistused nüüd ja edaspidi seitsmeklassilise kooli lõputunnistuse nime ning sellel tunnistusel on juba 14 õppeaine hinded (eelmise aasta 7. klassi lõpetanuil oli 12), sealhulgas jätkuvalt sõjaline algõpetus koos kehalise kasvatusega.

Teistel andmetel oli 1947. aasta 2. mail  koolis 470 õpilast ja 18 õpetajat. Aino Viires (Alber) mäletab, et õpetajaist peeti õpilaste hulgas kommunistliku meelsusega isikuks Helmi Tutti.

1947/1948 õppeaastal oli koolil ka vene õppekeelega õpilaskomplekt 27 lapsega. Aruandest näib, et komplekt töötas ühe  paralleelklassina. Kool töötas õppeaasta jooksul 194 päeva, aga koos eksamipäevadega 225 päeva. 1948 kevadtalvel on koolis 517 õpilast, 20 õpetajat, 10 klassi 17 klassikomplektiga, neist üks venekeelne I-IV klassile.  Direktoriks oli endiselt Voldemar Rebane ja majandusala juhatajaks Uno Parras, kes aga veidi hiljem läks tööle linna täitevkomitee sekretäriks.

Klasside rohkuse ja ruumide kitsikuse tõttu otsustas linna täitevkomitee 1947. aastal  paigutada X ja XI klassid muu parema lahenduse puudumisel Jõgeva krediidiühingu (pank) seni kasutamatult seisvasse suurde saali. Märgitakse, et saali saab vaheseinaga kaheks ruumiks eraldada. Toona X klassis õppinud Aino Viires teadis, et nende klassi küll pangasaali ei viidud ja ta ei mäleta, et seal ajutiselt ka mõni teine klass oleks olnud. 1948.aasta 16.juunil nenditakse täitevkomitees, et kooli spordiväljak on taastatud.

Pioneerijuhtide seminarile

Kui esimesel poolaastal on direktor veel V. Rebane siis 1948.a.  augustis juba Albert Trull. Direktori asetäitjaks õppealal on Margarete Lehtmets. Viimane on sel kohal ilmselt juba üksjagu varasemast ajast. Kas koolis oli ka varem vanempioneerijuhi ametikoht, pole selge, aga 26. sept. 1948 tuli koolist keegi saata Tartusse vanempioneerijuhtide ja poliitringide juhatajate ühepäevasele seminarile. Jõgevalt läks sinna Lydia Sammast ja oktoobrist on kinnitus, et pioneerijuhi tööd ta ka teeb.

Tegutsesid näite- ja kunstiringid ning laulukoorid. Kooli tütarlastekoor käis ka 1947. aasta üldlaulupeol Tallinnas. Näiteringi vedas õpetaja Elise Mets, sporditööd õpetaja Valdur Rajalo.

Tartumaa koolinoorte 1948.aasta spartakiaadil, mis peeti Tartus 11. ja 12. septembril, saavutas üldesikoha Jõgeva keskkool (sõjalise ala juhataja V. Rajalo).

Järgmise, 1948/1949 kooliaasta alguse direktori käskkirja järgi on õpetajaid koos vanempioneerijuhiga nimeliselt 22.

Esimese keskkoolilennu lõpetajaid 1949.aasta kevadsuvel oli 15: Helmi Hunt (Mattiisen), Asta Hõim (Raja), Hilja Hõim (Mölder), Helene Jalakas (Ojasoo), Ellen Koster (Nõmtak), Helga Kull (Pettai), Arnold Mõtte, Evi Mätlik (Lepiksoo), Milvi Purret (Müürisepp), Ädu Rõõmusoks (Liivoja), Maido Salum, Laine Salve (Link), Elvi Soplepman (Lõhmus), Õie Soomre ja Peeter Tamm. Esimese lennu klassijuhatajaks oli Herbert Kommusaar. Lõpetajad kinkisid talle mälestuseks kunstiväärtusega nahkehistöö fotoalbumi kõigi 15 abituriendi fotodega.

Ei tea kas neil aastail kooliskäijaist keegi veel mäletab, aga siis oli koolielus ka selliseid puutumusi uue ühiskonnakorralduse ja sõjajärgse totaalse mitte millegi jätkumisega.

Novembris 1946 sai kool korralduse viia läbi õpilaste hulgas värbamine vabrikukooli. Vabriku- ja tehasekoolidesse tuli selle järgi värvata üldhariduskoolide VIII – XI klasside vähem edasijõudvaid 16-18 aastaseid õpilasi. Autoril puuduvad andmed, kas värbamine Jõgeva koolis mingeid tagajärgi andis. 1947. aasta septembris sai linna täitevkomitee kõrgemalt korralduse mobiliseerida linnast vabrikukooli seitse poissi.

Paljud ehk mäletavad veel õpilaste kohustust vanapaberi kogumisel. Pärast teist maailmasõda oli aga veel üks kogumisobjekt –  kaltsud. Esimene niisugune kirjalik kohustusnõue Jõgeva koolile pärineb 1948. aastast. Koolil tuli kokku vedada ja riigile anda 2500 kolo kaltsu.

Õppeained, õpetajad, õpetamine.

Haridusseltsi koolis õpetatud ainetest on lühiülevaade seda kooli kirjeldavas peatükis juba olemas.

Võrreldes 1921.aastaga ei õpetata 1927/1928. õppeaastal IV klassis enam geomeetriat ja vene keelt. Tunnistustel pole ka võimlemise hindeid. Samuti pole V klassi ainete hulgas  geomeetriat ega vene keelt ning võimlemist, jätkuvalt on vabatahtlik aine usuõpetus.

1930-ndail olid läbi kümnendi kestvaiks aineteks:

– loomulikult eesti keel (kirjanduse hinnet eraldi pole);

– matemaatika, maateadus, tööõpetus, joonistamine (paar aastat alul koos voolimisega), laulmine, võimlemine.

Teiste ainete õpetamise praktika oli järgmine:

– ajalugu, alul üksikainena, siis, vist 1933. a-st peale õpetati ajalugu koos kodanikuõpetusega, sinnamaale oli kodanikuõpetus iseseisev aine;

– loodusõpetus oli 1930.aastal veel eraldi aine, paar aastat hiljem hakati ainet õpetama koos tervishoiuõpetusega;

– tervishoid oli eraldi ainena 1930.aasta tunnistustel;

– saksa keelt õpetati 1937. aastani. Võõrkeelte kohustuslik õpetamine algkoolis lõpetati 7. dets. 1934.aastal avalike algkoolide seadusega, võõrkeelt võis edasi õpetada eraldi loaga. Kui VI klass oli eraldi V klassist, võis seal saksa keelt õpetada edasi.

– 1934.aasta septembris otsustas vallavolikogu kooli hoolekogu ettepanekul võtta võõrkeeleks inglise keele. Uut keelt hakati õpetama samast sügisest viiendas klassis, kuues klass jätkas saksa keelega. Ka 1937.aastal õpetati inglise keelt, 1938. aastast võõrkeelt tunnistustel enam polnud.

– usuõpetus oli kümnendi alul üksikaine, aga näit. 1934. aastal oli usuõpetus seotud. kõlblusõpetusega, 1937. aastal ja hiljem jälle usuõpetuse nime all ja kohustusliku ainena;

– kodulugu õpetati kümnendi algul koos kõlblusõpetusega, aga vist 1933. aastast vabariigi lõpuni koduloona.

1940. aasta kooli lõputunnistustel ei ole võimlemise ega võõrkeele hinnet, küll aga kirjatehnika hinne. Loodusõpetusega kaasnes paarisainena tervishoid ja ajalooga kodanikuõpetus. Huvitaval kombel on 1940. aasta 6. klassi lõpetajal Hugo Soplepmannil ainsana inglise keele hinne. Ju ta õppis siis keelt 1937. aastast peale ja sai ka hinde, mis oli “hää”.

1940. aasta algkooli (6 klassi) lõputunnistustel on 12 ainehinnet: 1) eesti keel ja kodulugu, 2) saksa keel, 3) usuõpetus, 4) ajalugu, 5) matemaatika, 6) loodusõpetus ja tervishoid, 7) maateadus, 8) joonistamine, 9) kirjatehnika, 10) tööõpetus, 11) võimlemine ja 12) laulmine.

Helmi Mattiisen (Hunt) mäletab: “Kaheksandas klassis õppisime  koguni ladina keelt. Tunde oli nädalas vist  ainult üks. Õpetaja perekonnanimi oli Keerd. Ta andis ühtlasi ka keemiat. Käis Jõgevale Tartust. Hüüdnimeks oli ta saanud endale Aatom. Ladina keele õpperaamatut muidugi polnud ja kõik, mida õpetaja rääkis, tuli kirjutada kaustikusse. Uusi sõnu tuli teada peast, tähtsamaid keelereegleid samuti. Mäletan, et üks tema meelisteemasid olid  ladinakeelsed aforismid. Neidki pidime teadma peast, niisama kui üliõpilaste hümni Gaudeamuse sõnu. Seda laulu pidas õpetaja nii tähtsaks, et mõnikord ta laulis seda meile tunnis.

Klassikursus lõppes üleminekueksamiga

Eksameid oli palju. Iga klassikursus lõppes üleminekueksamitega. See tegi kevadel klassi lõpetamise aja küllaltki närviliseks perioodiks. Abituuriumil oli küpsustunnistuse saamiseks koguni 11 eksamit.”

Esimesed küpsuseksamid koolis toimusid 1949. aasta 20. maist 25. juunini. Keskkooli eksternina lõpetanuil psühholoogia ja loogika hinnet küpsustunnistusel pole.

Kui 1944/1945 ja 1945/1946 õppeaasta 7. klassi lõputunnistustelt leiame kehalise kasvatuse ja sõjalise ettevalmistuse kooshinde, siis 1947 ja 1948.aasta 7-klassi lõputunnistustel enam sõjalist õpetust õppeainena pole märgitud. Kauksi metsaülem Lembit Pärn, kes 1949.aastal Mustvee I keskkooli VIII klassis õpinguid alustas ja 1953.aastal kooli lõpetas, mäletab, et toona oli sõjaline õpetus kõigis keskkooli klassides kaheksandast üheteistkümnendani. Rivimarsi õppimine käis trummilöömise saatel. Suure orkestritrummi lööja oligi tema, lisaks lõi trummitaldrikutega takti samaaegselt veel teinegi poiss. Mis puutub relvadesse, siis 1948.aasta oktoobris käis Jõgeva kooli majandusjuhataja U. Parras nelja poisiga Tartumaa sõjakomissariaadist relvi ja lastemoona Jõgevale ära toomas.

1948/1949 on VIII-XI klassides saksa keelt õpetanud H. Kommusaar, võõrkeelt õpetas ka L. Lomp, M. Lehtmets õpetas ajalugu ja S. Bachmann vene keelt. Eesti keele õpetajana on märgitud K. Hermlini, bioloogiat andsid H. Tutt ja A. Vaga, viimane ka keemiat. Alates 17. jaanuarist 1949 tuli vene keele ja kirjanduse õpetajaks Alfred Ulari p. Elmik. Geograafia õpetajaks oli J. Eglit. 1949.aasta jaanuaris märgitakse kehalise kasvatuse õpetajaina A. Arut, R. Sermatit ja L. Sammastit.

ÜLO PÄRN

blog comments powered by Disqus