Jõgeva (valla) algkooli esimene periood lõppes 1940. aasta riigipöörde järel. Kool nimetati ümber Jõgeva mittetäielikuks keskkooliks.
1941./1942. õppeaastat alustas kool taas Jõgeva algkooli nime all. Linnavalitsuse dokumendist selgub, et koolijuhataja ametikoht on alates 1941. aasta oktoobrist vaba. Kes oli lahkuja – ilmselt K. Pillau, kes nõukogudeaja andmeil 1941. aasta suvel Omakaitse poolt Jõgeva kruusaaugus maha lasti. Linnavalitsus tegi omalt poolt Tartu maavalitsuse haridusosakonnale ettepaneku määrata Jõgeva algkooli juhataja kohale tagasi Riho Terasmaa, kes oli neis ülesannetes nüüd Puhja algkoolis, ta oli selleks andnud juba ka oma nõusoleku. Ümbermääramist ei toimunud. Pole selge, miks on koolijuhataja ametikoht 1941. aasta oktoobris vakantne, sest on olemas dokumendimärge, et keskharidusega Oskar Virulane (1909) määrati kooli uueks juhatajaks 2. augustil 1941. Detsembrist 1941 on jätkuvalt dokumendimärge O. Virulase töötamisest koolijuhina.
Ajavahemikul 13. juuli kuni 8. august 1942 korraldati Jõgeval saksa keele õpetajaile kahenädalane täienduskursus. Kursus toimus 13.–25. juulini koolimajas, kus ka elati. Toitlustati sööklas ja loodeti, et kursuslased saavad veel ka lisatoidunormi. Ühtlasi toimus ujumiskursus ja õpetajatel kästi trikood kaasa võtta.
1942./1943. õppeaastal algas Tartumaa koolides õppetöö 12. oktoobril hommikul kell 9. Pool tundi hiljem sai raadiost kuulata Eesti Omavalitsuse juhi dr Hjalmar Mäe kooliaasta läkitust. Klassikomplekte oli koolis kaheksa.
Ajaleheteade 6. veebruarist 1943: Jõgeva algkoolis on 9 õpetajat ja umbes 270 õpilast. Vajalike riiete ja jalanõude puudumisel ei käi umbes kümme protsenti õpilasi koolis, paljudel on kooli tulla seitsme-kaheksa kilomeetri kauguselt. 8. mail korraldati algkooli lõpetajate päev. Koosviibimisel oli 43 algkooli lõpetajat ja üheksa õpetajat. Ürituse kavva kuulus ka teelaud. Selle korraldamiseks palus koolijuhataja Oskar Virulane linnavalitsuselt loatähte ühe kilo suhkru ja poole kilo või ostmiseks. Linnapea Joosep Sild laskis loa välja kirjutada. Tundub, et algkoolikursuse lõpetamise tähistamine oli juba aastaid tagasi selle kooli toredaks traditsiooniks muutunud.
1943./1944. õppeaasta algas esmaspäeval 18. oktoobril. Klassikomplektide arv kasvas seniselt 8-lt üheksale. 1943. aasta jõuluvaheajal hõivas koolimaja saksa sõjavägi. Kooli juures remonditi sõjatehnikat, Karl Oja mäletamisel suurtükke. Koolitunnid hakkasid toimuma jõeäärses endises vallakooli majas. “Et koolimaja oli väike, käisime seal ülepäeviti ja kahes vahetuses,” meenutas Karl Oja. “Seal olid niisugused pingid nagu teada Tootsi koolimajast,” on kirjutanud oma mälestustes Silvi Moor (Oja). Oktoobris 1943 esitas Tartu maakonnavalitsus Eesti Kutsekogudele Jõgeva kooliõpetajate käitisevahendajaks määramiseks koolijuhataja O. Virulase. Määramine leidiski aset.
1943. aasta 27. septembri Postimees kirjutab, et Jõgeva algkooli juures avatakse põllumajandusõpilaste kaheaastane kool. Koolipäevad on kaks korda nädalas õhtupoolikuti. Vastu võetakse algkooliharidusega noori vanuses 14-18, võimalusel ka vanemaid. Kas sellega ka alustati või kuidas jäi, pole autorile teada.
1944. aastal välja antud algkooli lõputunnistustel on koolijuhataja kohusetäitjana alla kirjutanud Ida Soonpää. On olemas 1944. aasta talvine märge, et Tartu maavanem määras O. Virulase 1944. aasta 17. jaanuaril linna raehärraks, aga hiljem on dokumendil juurde kirjutatud “võetud ära sõjaväkke” ehk siis mobiliseeriti saksa sõjaväkke ja ilmselt I. Soonpää juhtiski sealtpeale kooli õppeaja lõpuni.
Jõgeva mittetäielik keskkool
Selline üldhariduskooli tüüp ilmus Eesti haridusellu 1940. aasta juunipöörde järel ja tulenes Eestis NSV Liidu haridussüsteemi rakendamisest. Nimelt oli siis hiljaaegu NSV Liidus kehtestatud maal üldine 7klassiline koolikohustus ja linnades oli sihiks keskharidus kõigile. Mittetäieliku keskkooli neli esimest klassi moodustasid algkooli ning V, VI ja VII klass mittetäieliku keskkooli osa, seega keskkooli 7klassilise üldhariduse andmist realiseeriva koolisüsteemi põhiosa. Selle haridussüsteemi järgi oli Venes 7aastastele ette nähtud õppimine eelkoolis, 8-11aastastele õppimine 1.-4. klassis ja 12-15aastastele 5.-7. klassis. NSV Liidus oli keskkoolikursus 10-klassiline.
Jõgeva algkoolist sai Jõgeva mittetäieliku keskkooli nime kandev kool esimest korda niisiis 1940./1941. õppeaasta algusega. Nii leiamegi ühest Jõgeva linna täitevkomitee 5. mai 1941 dokumendist Jõgeva algkooli mainitavana mittetäieliku keskkoolina. See kooliaasta ei alanud igal pool üheaegselt. Kõigis linna alg- ja keskkoolides algas õppetöö 10. septembril 1940. Kuna Jõgeva algkool oli Jõgeva valla ehk maapiirkonna kool, oli siin teisiti. Maa-algkoolides algas 2.- 6. klassis õppetöö kolmapäeval 25. septembril, I klassid alustasid õppetööga aga juba nädal varem. Kui 1941. aasta sügisel uus kooliaasta algas, (siis oli Eestis juba Saksa okupatsioon), sai kool oma endise nime – Jõgeva algkool tagasi ja kandis seda nime kogu saksa okupatsiooni aja 1941-1944.
Kool alustas 1940. aastal tööd kaheksa klassikomplektiga, õpilasi oli üle 300. Et majas oli ikka endiselt vaid kuus klassiruumi tuli klassikomplektide rohkuse tõttu töötada kahes vahetuses. Internaadi jaoks ruume polnud, aga linnavalitsuses arvati juba, et internaadiks sobib Mustvee mnt 3 asuv M. Meleski maja. Lisaks arvati, et sinna saaks paigutada ka kaks klassi. Kuidas asi täpselt lahenes, pole autorile teada. Veel töötas koolis ka mingi täiendusklass, aga selle õppe sisu kohta pole andmeid leida olnud. Kool oli endiselt Jõgeva valla hallata.
Kes on uue õppekorraga kooli juhataja 1940. aasta sügisel, pole teada. Alles üks linna täitevkomitee 1941. aasta veebruari dokument mainib seoses Punaarmee aastapäeva pidustuste ettevalmistusega kooli juhatajana Karl Pillaud.
Detsembris 1940 oli ta olnud rahvamaja juhataja. Kirjas on veel, et Pillau on EK(b)P liikmekandidaat. Aasta hiljem on Venemaal paar selle aja punategelast maininud teda samuti kohaliku algkooli juhatajana ja nimetanud teda kodanluse sabarakuks.
Mittetäieliku keskkooli nime kandnud kooli esimene tegevusperiood lõppes 1941. aasta saksa okupatsiooni saabumisega. Mittetäieliku keskkooli nimi taastati kooli nimena 1944. aasta sügisel taasalanud nõukogude okupatsiooniga, toonase uue 1944./1945. õppeaasta algusega. Kooli lõpuklassiks sai kohe VII klass.
Helmi Mattiisen (Hunt) mäletab, et tegelik koolitöö algas alles novembris 1944. Kooli juhatajaks oli tagasi ametisse saanud Oskar Virulane. Ühel linna täitevkomitee dokumendil on küll veel märge märtsis-aprillis 1945 tema töötamisest koolijuhatajana, aga hilisemast ajast enam mitte. Helmi Mattiisen teab, et O. Virulane lasti kevadel lahti ja kooli juhataja kohusetäitjaks jäi Margarete Lehtmets. 14. juunil väljakirjutatud kooli lõputunnistustel ongi direktori asetäitja M. Lehtmetsa allkiri, osadel tunnistustel aga juba ka uue koolijuhi Voldemar Rebase allkiri.
Õppeaasta lõppedes oli 1945.aasta kevadel koolis 412 õpilast. Seitsmenda klassi lõputunnistusel on 12 õppeaine hinded. Lõputunnistused on kullatud raamiga ja tunnistuse ülaosas troonib täisvärvides Eesti NSV vapp. Järgmiste aastate 7. klassi lõputunnistustel on hinnetebloki taustaks lisatud varjutatud NSV Liidu riigivapp.
Õpetajaina töötasid lisaks Margarete Lehtmetsale veel Jenny Eglit, Johanna Koern, Paul Valdus, Aide Raiküla, Herbert Kommusaar, Agnes Aru, Aliide Laidre, Aliide Karu, Rita Sarnet, Eliise Mets ja Valdur Rajalo. Ei saa märkimata jätta, et tunnistustel on hindeid “viis” sama vähe kui oli seda hinnet välja pandud 1930. aastate I poolel.
Kõige omapärasem on, et kooli 1945. aasta lõputunnistusel on koos hinne kehalise kasvatuse ja sõjalise ettevalmistuse kohta. Kuidas ja mida sõjalise ettevalmistuse asjas õpetati, säilinud dokumentidest ei selgu. 1948. aasta oktoobrist (siis töötas juba ka XI klass) on teade, et V. Rajalo on saadetud Tartu sõjakomissariaati keskkoolile määratud relvi ära tooma. Teatest siiski ei selgu, kas koolil varem ehtsaid relvi oli või mindi neid alles nüüd tooma või hoopiski lisarelvade järele.
18. maist 1945 on saadetud kooli juhataja nimele kiri, milles teatatakse, et kaubandusosakonna kaudu jagatakse suhkrut ja leiba. Tuli koostada täpsed nimekirjad ja võtta allkirjad toiduainete kättesaamise kohta. Kirja sisust võib järeldada, et koolides on esinenud lohakust toiduainete väljajagamise arvestamisel.
Mittetäielikust täielikuks keskkooliks
Keskkooliks sai kool alates 1945./1946. õppeaastast. Mõnel pool on kooli nimena kasutatud ka Jõgeva linna keskkool, aga seda vaid esimesel tegevusaastal ja pealegi Jõgeva linna täitevkomitee asjaajamises. Kooli juhib endiselt Voldemar Rebane. Õpilasi on I klassis 40, II klassis 48, III klassis 41, IV klassis 70, V klassis 39, VI klassis 43, VII klassis 45 ja tolle aja esimeses keskkooli klassis ehk VIII klassis 41. Tõenäoliselt ei saadud alustada õppetööd kõrgemates klassides, sest polnud vastava eelneva haridusega õpilasi. Kohe on ka selge, et klassid olid õpilastest üle rahvastatud. 1945. aasta novembris teatati koolile, et on lubatud asutada koolile internaat 25–50 õpilase jaoks ja antakse internaadi juhataja koht palgaga 350 rubla. 1946. aasta I poolel koolil internaati veel ikka pole, sest ruumid selleks vajasid alles remonti. 26. septembrist 1948 on selge teade, et internaat töötab ja kasvatajaks on õpetaja Silvia Jõgever.
Tõsist remonti vajas aga koolimaja ise. Selle korraldamist arutati 1946. aasta 26. juulil nn linna aktiivi koosolekul. Tööd otsustati lõpetada 10. augustiks ja samuti tuldi otsusele, et remonditöödele tuleb saata inimesi appi linna asutustest. Ka puud kästi kohale tuua 10. augustiks. Puuvedu aga venis ja uueks tähtajaks määrati vedajaile 20. oktoober.
ÜLO PÄRN
(Järgneb)
