Järg 7. mail ilmunud osale
Alevivolikogu protokollis märgitakse 1929. aasta 11. septembril koolimaja valmimist kokkuvõtlikult järgmiselt: “Jõgeva valla poolt ehitatud koolimaja on valmis ja õppetöö algab selsamal sügisel.”
Taas vahetas kool nime. Nimevahetus tulenes haridusseaduse muutmisest. 1927. aasta kevadel anti esimesed lõputunnistused välja juba Jõgeva 6-klassilise algkooli nimel, viimased 6. juunil 1930. Siia ajajärku langes teinegi oluline muudatus kooli halduslikus alluvuses. Teatavasti oli juba ammu koolis Jõgeva valla lapsi enam kui alevist kooliskäijaid. Tülid ja vaidlused kooli ülalpidamise küsimustes päädisid enam-vähem vaherahuga seepeale, kui Jõgeva vald 1929. a uue koolimaja valmis ehitas. Alev maksis vallale ülalpidamiskulusid proportsioonis alevi laste arvuga koolis. 1934./1935. õppeaastal oli alevi panus kooli eelarvesse 1023 krooni. Ühtlasi loeti kõigi seni koolis töötanud õpetajate teenistusaeg senises koolis lõppenuks 30. septembrist 1929 ja oktoobriga algas neil tööstaaž uue, Jõgeva valla algkooli õpetajatena.
1928. aastal valiti järgmiseks uueks õpetajaks äsja Tartu õpetajate seminari lõpetanud Julius Eisenberg. Tema lahkus aga koolist juba samal aastal ja vabaks jäänud kohale võeti 1928. aasta 1. augustist Herbert Kommusaar.
Jõgeva algkool
Taaskord muudetud nimega kooli uuel pitsatil oli nüüd keskel Tartumaa vanem vapp. See pitsat on esimest korda tunnistustel 1931. aastal. Nii peaks olema kooli ametlik nimi, aga näiteks 1943. aastal välja kirjutatud kooli lõputunnistusel on kooli nimeks käsitsi kirjutatud “Jõgeva valla Jõgeva algkool”. Kooli viimane uus pitsat oli varasematest suuremamõõdulisem. Kas see võeti käibele 1940. aastal, pole autorile teada. Sama pitsatit kasutati Saksa 1941-1944. aasta okupatsiooni ajal.
Veidi vähem kui poolteist aastat pärast koolimaja valmimist näib Jõgeva vallal uue koolimaja peremeheõigusest villand olevat. 1931. aasta jaanuaris kirjutab Postimees, et vald oleks ehk nõus andma alevile üle nende nelja talu maad alevi lõunapiiril, mida alev on endale aastaid taotlenud, sealhulgas Kooli talu tingimusel, et alev ostaks vallalt uue koolimaja 50 000 krooni eest ära. Alevivolikogus see pakkumine vaimustust esile ei kutsunud ja nad teatasid, et alev tunnustab valla omandiõigust koolimajale ka siis, kui Kooli talu peaks tulevikus alevi piiridesse ümber paigutuma. Aleviisad imestasid vallapoolse koolimaja müümise idee üle veel sellegipärast, et koolimaja oli ehitatud riikliku laenuga ja vallal oli laen veel tasumata. Lisaks oli alevil õigus koolimaja kasutada ilma seda ära ostmata 20 aasta jooksul, 1929. aasta sügisest arvates, kuna omal ajal oli alev loobunud valla kasuks koolimaja ehituslaenu ja metsamaterjali saamise õigusest. Pealegi terendas alevi ees perspektiiv need neli talu kohtuvaidluste kaudu aleviga liita ja nii läkski.
1936. aasta mõlema poole kokkuvõttes oli koolis keskmiselt 242 õpilast, neist 91 olid pärit Jõgeva alevist. Seega tuli alevil vallale tasuda majanduskulusid 1148 kr ja 33 senti. Kirjas alevivolikogule meenutab koolijuhataja kooli iga-aastast traditsiooni õpilastele jõulupuu korraldamisest maiustustega. Viimaste ostmisse suudab kool panustada siiski ebapiisavalt ja palub volikogu toetada üritust samuti kui varemgi.
1937. aasta kokkuvõttes oli koolis 253 õpilast, neist 98 alevi elanikud. Sellest statistikast lähtuvalt tuli alevivalitsusel tasuda Jõgeva vallale kui kooli omanikule oma laste koolikuludena 1307 krooni ja 9 senti. 1936/1937 õppeaasta eelarves oli õpetajate ja õpilaste raamatukogude jaoks ette nähtud 28 krooni 14 senti. Toona olid raamatud sama kallid kui tänapäeval.
Ajalehe Ühistegelised uudised andmeil oli 1937.aasta aprillis koolis ligi 400 õpilast. Leht käsitleb asja põhjusel, et Jõgeval ei ole raamatukauplust ja väidetavalt tuleb õpikuid ja muid koolitarbeid teistest linnadest ostmas käia. Ajalehe arvates tuleks Jõgevale ikkagi raamatukauplus asutada või siis vähemalt majandusühisuse kauplusse raamatumüügi ja kirjatarvete osakond sisse seada.
1930ndate algusega loodi Eestis Kaitseliidu noorteorganisatsioonid – Noored Kotkad 1930.aastal poistele ja Kodutütred 1932.a. tüdrukutele. 8-13. aastased poisid kandsid haugaste üldnimetust, 12-17. aastased olid üldnimetusega noorkotkad. Noorkotkastest poiste üksusteks olid salk ja salgaülesena rühm, haugastel aga haukapesad ja haukapered. Noorkotkaste eestseisjaks sai ilmselgelt Kaitseliidu Jõgeva malevkonna propagandapealik, Jõgeva kooli juhataja R. Stahlberg (Terasmaa) ise. NK Jõgeva rühm asutati 18. jaan. 1931. Jõgeva Kodutütarde rühm oli moodustamisaja vanuselt Tartumaal kuues, esimeseks aga KT Laius-Tähkvere (Sadala) rühm. Kooli Kodutütarde üksust hakkas juhtima õpetaja Margarete Lehtmets. 1939. a 4. detsembril asendas teda rühmavanemana õpetaja Ida Soonpää. Aita Einblau (1924), abielus Ränkel, mäletas, et ta oli ühe Kodutütarde vanemate salga juht. Samal ajal eksisteeris õpetaja Peeter Valge juhtimisel Jõgeval ka skautide rühm. Tema oligi vist skautide tegevuse algataja ja juht kuni 1940.a. riigipöördeni. Skautluse tütarlaste organisatsioonil ehk gaididel autori teada Jõgeval oma üksust ei olnud.
Jõgeva mittetäielikust keskkoolist Jõgeva algkooliks
Jõgeva (valla) algkooli esimene periood lõppes 1940. aasta riigipöörde järel. Kool nimetati ümber Jõgeva mittetäielikuks keskkooliks. Seni oli kooli hoolekogu juhataja linnavanem Johannes Võsu ja kooli juhataja Riho Terasmaa. Autoril ei ole õnnestunud leida dokumentaalset teadet R. Terasmaa lahkumise täpse aja kohta koolijuhi ametist. 1940. aasta juulis oli ta veel kooli juhataja.
ÜLO PÄRN
(Järgneb)
