Järg 30. aprillil ilmunud osale
1926. aasta veebruaris esitas Tartu maavalitsus maakonnanõukogule ettepaneku määrata asutatava oma maakonna tööstuskooli asukohaks Elva asemel Jõgeva. Siinset alevit pidas maakonnanõukogu Elvast paremaks, kuna Jõgeva asub enam-vähem maakonna keskel ja arvati, et see asjaolu võimaldab paremini tööstuse arenemist regioonis, mis oleks asutatavale tööstuskoolile perspektiivis väga tähtis. Ometi jäi seegi kool, nagu kavandamisel olnud keskkoolgi, Jõgevale tulemata.
Jõgevale uus ajakohane koolimaja
Lõpuks jõuti siiski Jõgevale uue ja ajakohase koolimaja ehitamiseni. Maja plaan valmis arhitektidel juba 1924. aastal ja saadeti kohe ka kinnitamisele. Koolimaja ehitamise eestvedajaks tõusis Jõgeva vald. Sama aasta oktoobris moodustati valla ja alevi ühine koolimaja ehitamise komisjon. Alevist valiti sinna Paul Jürmann, Hermann Dreybladt, August Vindi, O. Päid ja Abraham Laan. Miskipärast loobusid mõlema omavalitsuse volikogud siiski oktoobri lõpus koolimaja ehitamisest. Põhjust pole seda teavet edasi andvas dokumendis mainitud. 1924. aasta 7. detsembril otsustas vald uuesti ehitamise kasuks ja võttis kõik sellega seotud tööd enda kanda.
Milline koolimaja tuleb, määrati kindlaks alevi ja valla vahelise lepinguga. Selle 1924. aasta detsembris sõlmitud lepinguga ei võtnud Jõgeva alev uue koolimaja ehitamisel mingeid kohustusi, ka kaevu ehitamise ega remondi osas. Mõlemapoolseks põhitingimuseks oli, et ehituse eelarve ei tõuseks suuremaks kui 40 000-45 000 krooni ja selleks tuleb võtta riiklikku laenu. Etteruttavalt – ehitustöö kujunes kavandatust ikkagi kallimaks.
Vallavõimud alustasid sellest, et senine Jõgeva valla kool Pedja ääres otsustati remontida ja paigutada sinna valla vaestemaja. Senine vaestemaja kavatseti ära müüa, aga varem uue vaestemaja ehitamiseks varutud materjal kasutada nüüd ära uue koolimaja ehitusel. Ehitustöödega loodeti esialgu alustada 1928. aasta kevadel. See nihkus aasta võrra. Ehitusplats asus Jõgeva valla koolitalu maal, seega väljaspool alevi piire, aga just parajasti rajatava alevi uue tänava, Mustvee maantee ääres. 6. augustil 1928 peeti vallavolikogu ees ära ka koolimaja ja kaevu ehitustööde vähempakkumine. Pakkujailt nõuti tagatisena 500 krooni sissemaksmist ja töö saajal tuli kuu jooksul täiendada tagatisraha 5000 kroonini. Peeti imelikuks, et ehitustöö anti 15 000 krooni eest Härjanurme valla taluperemehele Pajule. Tema oli avalikul pakkumisel kõige odavamaks hinnaks jätnud 16 450 krooni. Oli kuulda, et vald oli maja ehituse hinnaks kalkuleerinud 50 000 krooni, aga ehitusmaterjal ja selle vedu oli ette nähtud valla poolt. Mis päriselt vahele tuli, pole selge, aga 11. septembril oli vallavolikogu ees uus suusõnaline vähempakkumine.
1928. aasta 21. oktoobri Postimehes kirjutatakse pealkirja all “Jõgeva algkoolimajale nurgakivi”:
“Jõgeva vald ja alev kannatavad eeskujuliku koolimaja puuduse all. Et sellest üle saada, peeti juba pikemat aega läbirääkimisi üksikult ja koos valla- ning alevivalitsusega. Lõpptulemusena on see, et mõlemad koos ehitavad koolimaja. Esimene tegelik samm selleks on pühapäeval, 21. oktoobril, mil koolimajale pannakse nurgakivi. Nurgakivi panek sünnib pidulikult. Kella poole kolme ajal on pidulik aktus, kus nurgakivi vaimuliku talitusega asetatakse kohale. Vaimuliku talituse peab Laiuse õpet. J. Järve. Sellest tähtsast toimingust on osa võtma palutud ka haridusministeeriumi ja maavalitsuse esitajad.”
1928. aasta 24. oktoobri Postimehes seisis, et Jõgeva haridustempli nurgakivi pühitsemine oli pühapäeval, 21. oktoobril suure rahvahulga osavõtul. “Pühitsemistalitust toimetas õp. Jaan Järve, kes kõne aluseks võttis loo Jakobi samba võidmisest unenäo järel kõrbes. Nurgakivisse pani ettevõtte algataja ja hing O. Sarnet dokumendi kooli ajaloost jne. Samuti pani mälestusmärgi Jõgeva Haridusseltsi esimees hr Valge. Pühitsemise talitusel laulis Jõgeva koor koolijuhataja hr R. Stahlbergi juhatusel.
Jõgeva kõrgema algkooli hoone, millele nurgakivi pandi, asub uue tee ääres Pedja silla lähedal. Plaan on ajakohane ja nõudele vastav. Maksma läheb hoone ligi kuus miljonit senti. Koolimaja ehitab Jõgeva vald, kellel Jõgeva alevivalitsusega kooli kasutamise kohta kokkulepe sõlmitud. Lepingu järele peab koolimaja 1929.aasta 1. septembriks valmis saama, nii et tuleva õppeaastal kool uutes ruumides tööd alata võib.”
Koolimaja avamisest ja õnnistamisest saame lugeda 1929. aasta 1. oktoobri Postimehest
“Jõgeva uue koolihoone pidulik õnnistamine ühes aktusega oli pühap. 29. sept. kl. 3 p. l. Vaimuliku talituse pidas Laiuse õp. J. Järve. Aktusel peeti rohkesti tervituskõnesid ja anti edasi rikkalikke kingitusi. Haridusminister andis edasi kingitusena riigivanema summadest 1000 krooni. Jõgeva alevivalitsuse poolt lubati prii valgustus kolmeks aastaks (alevivolikogu protokollis 10. oktoobrini 1931 – autor), kaupmees A. Meose poolt kingiti pianiino, Haridusseltsilt näitelava sissesead, maavalitsuse esitaja andis 350 krooni, kaupmees Jürmann õmblusmasina, Ühispank laua ühes toolidega jne. Sarnane kinkide rohkus tuli üllatusena.
Rahvast oli aktusel ja õnnistamisel väga palju. Koolimaja oli ehitatud Jõgeva valla poolt üksi, kuna alevi lapsi vastu võetakse sellekohase kokkuleppe põhjal. Ehitus algas alles käesoleva aasta kevadel ja viidi ehitusmeister hra Tamme poolt väga kiiresti lõpule. Juba eile algas kooli õppetöö. Ehitus läks maksma üle 5 miljoni sendi, millest umbes 3 ½ miljonit koolimajade ehituslaenu fondist laenuks saadi. Pärast koolimaja avamist oli uutes ruumides peoõhtu, kanti ette “Püve talus”.
Kommusaar meenutas, et kui koolimaja avamine oli, lasksid vallavanem Eduard Laanberg (Laanemäe) ja vallasekretär Oskar Sarnet koolimajale üles panna kuldtähtedega sildi – “Jõgeva valla 6-kl. Kool”.
1970. aastail kuulsin lugu, kuidas praaker ja aiaäri omanik, tollal Jõgeva tuletõrjeseltsi esimees August Meos ei olevat uskunud, et vallamehed kooli ehitamisega hakkama saavad. Tal tekkinud kellegagi sel teemal vaidlus ja Meos kas ütelnud avalikult või koguni vedanud kihla, et kui kool valmis saab, ostab ta koolile klaveri. Kool saigi valmis ja nii polevat Meosel muud üle jäänud, kui lubatud pill osta ja koolile kinkida.
Alevivolikogu protokollis märgitakse 1929. aasta 11. septembril koolimaja valmimist kokkuvõtlikult järgmiselt: “Jõgeva valla poolt ehitatud koolimaja on valmis ja õppetöö algab selsamal sügisel. Otsustati alevipoolse kingitusena anda koolile tasuta elektrivoolu kuni 1932. aasta 10. oktoobrini.
Alevivalitsus oli läbi viinud ka korjanduse uue kooli tarvis. 1929. aasta 15. augustil otsustati kogutud raha 857 krooni ja 64 senti haridusseltsile koos protsentidega kooli heaks üle anda.“
Loomulikult oli sügisel valminud koolimaja ümbrus lage ja mõneti korrastamata. Aga juba järgmisel kevadel 1. mail istutasid viimase klassi õpilased kooli platsile esimesed ilupuud. Teada on, et istutatavad ilupuud muretses ja ka nende istutamist juhtis metsandusharitlane Sikk. Praktilise töö käigus said õpilased temalt kasulikke ja asjatundlikke näpunäiteid istutustööks, mida nad võisid seejärel ka koduaias ära kasutada. 1931. aasta mais võttis vald ette koolimaja vooderdamise, kruntimise ja värvimise.
(Järgneb)
