Kui varasematel aastatel käsitleti välisvahendeid eraldi riigieelarvest, siis uue süsteemi järgi käsitletakse kõiki rahasid koos. Selleks on koostamisel dokument, mis kannab nime: ?Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007 – 2013?.
Selles strateegias on üldised eesmärgid ja prioriteedid struktuurivahendite kasutamiseks, et oleks juba alguses paigas, milliste valdkondade arengusse Eesti pikaajaliselt panustab.
Kogu strateegia üldeesmärgiks on meie elatustaseme lähendamine Euroopa omale. Eesmärgini jõudmiseks on määratletud strateegilised tegevusvaldkonnad, milledeks on haritud ja tegus rahvas, teadus- ja arendustegevuse võimekuse ning ettevõtete uuendusmeelsuse ja tootlikkuse kasv. Lisaks veel paremad ühendusvõimalused, väiksem keskkonnakoormus ja piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng.
Rahvaliidu poliitika toetajad võivad minu arvates küll rahulolu tunda esialgse ressursside jaotamise kava üle. Planeeritavast rahajaotusest võidavad erinevad sihtgrupid ? investeeringud haridusse, keskkonda, infrastruktuuri ja sotsiaalsektorisse. Need kõik on väga vajalikud valdkonnad, et Eestis oleks tagatud tasakaalustatud regionaalne areng.
2007. ? 2013 a. on kavandatud rahastada teadus- ja arendustegevusi ning haridus- ja sotsiaalvaldkonna tegevusi kogumahus 11 miljardit krooni ehk ligi 3 korda rohkem kui eelmisel eelarveperioodil.
Viiendik ehk üle 10 miljardi investeeritakse transpordi ning infoühiskonna arendamisse. Lisaks saab arvestada, et ka aktsiisidest laekuv osa teedeehitusse suureneb oluliselt, mille tulemusena on oodata selles sektoris kahekordset vahendite kasvu. Sama suure arenguhüppe teeb ka keskkonnasektor, kuhu suunatakse uuel perioodil üle 13 miljardi krooni. Selle tulemusena on võimalik teostada lähiaastatel mitmeid vajalikke investeeringuid meie keskkonna säilitamiseks vajalikesse tegevustesse.
Rahvaliidu ühest suurematest prioriteetidest ? piirkondade tervikliku arengu tagamine on olnud pidevalt arutelude teemaks, mille tulemusena jõutakse ka selle valdkonna rahastamisel uuele tasemele. Kokku on võimalik regionaalarengu sektoris järgmisel perioodil kasutada kokku kuut miljardit krooni, mis on aastate lõikes ligi 4 korda enam kui täna. Seda eesmärki aitavad täiendada ka mitmed eelpool nimetatud prioriteedid, kust samuti suunatakse vahendeid regionaalselt oluliste investeeringute tegemiseks ? olgu see siis Tallinna-Tartu maantee või Saaremaa sild.
Lisaks eelkirjeldatud vahenditele on uuel perioodil suuremad võimalused maamajandusega tegelevatel ettevõtjatel. Euroopa Liidu maaelu arengu poliitika peab oluliseks hoida põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõimet ning põllumajandusmaastikke ja -keskkonda, samuti mitmekesistada maaelu ja tõsta selle kvaliteeti.
Siinkohal on üheks põhiliseks arutelude objektiks kujunenud ressursside jagamise suhe põllumajanduse ja muu maamajanduse vahel. Põhimõtteliselt on maaelu arengu edendamise vahendid jaotatud kolme telje vahel. Esimene ja teine moodustavad kumbki ca 40% ja kolmas ca 20% vahenditest. Esimeses kasutatakse raha põhiliselt põllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks, teises maade hoolduseks ja kolmandas maamajanduse mitmekesistamiseks. On olnud arvamusi, et viimase sektori osakaal on liiga väike, kuid tasub arvestada ka seda, et nimetatud valdkonna kasv on üks suuremaid ? koos teiste programmidega on juurdekasv kokku neljakordne. Olen arvamusel, et lähiaastatel on siiski loogiliseks prioriteediks tugevate ettevõtete toetamine maapiirkonnas, sest seeläbi on võimalik edendada ka teisi tegevusi maal.
Käesolev aasta Eestis ongi erinevate huvigruppide koostöö ja prioriteetide seadmise aasta. Rahandusministeeriumis valmivat kava tutvustatakse eelnevalt erinevatele huvigruppidele ning enne kava lõplikku kinnitamist analüüsitakse läbi huvigruppide poolt esitatud arvamused ja ettepanekud. Loodame, et aasta lõpuks on sihid lõplikult selged ning valitsus saab kinnitada prioriteetsete ja meie kui Eesti riigi jaoks väga vajalike valdkondade rahastamise plaani.
KAJAR LEMBER,
Rahandusministri nõunik,
Rahvaliit
