Samuti peaksid lähiajal toimuma suuremad muutused Tabivere ja Mustvee Gümnaasiumis, kus eelkõige kehvades riigieksami tulemustes väljenduvat õpetamise taset arvestades oleks vajalik reformidega kohe alustada. Arengukava koostajad näevad parima võimalusena nende koolide gümnaasiumiosa sulgemist ning samas selle asemel kutseõppe pakkumist.
Soovitusliku iseloomuga on Jõgeva Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosas pakkuda pigem kutsehariduslikku keskharidust, mis annaks piirkonna õpilastele täiendava võimaluse.
Jõgeva Arendus- ja Ettevõtluskeskus lähtus koolide jätkusuutlikkuse hindamisel õpilaste arvust piirkonnas. Kava koostamise aluseks on võetud ettenähtud õpilaste arvu kriteeriumid igas kooli astmes ja kolme viimase aasta sündivuse põhjal arvutatud prognoositavad õpilaste arvud.
Samuti hinnati õpetamise taset. Õpetamise taseme hindamise juures on arvesse võetud riikliku järelevalve auditeerimise hinnangut, riigieksamite tulemusi, samuti õpetajate kvalifikatsiooni ning õpilaste edasist tegevust pärast põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamist.
Arengukava koostamisel on arvestatud ka kooli asukohta, haridusasutuse mõju piirkonnale, samuti on antud hinnang õpikeskkonnale ja materiaalsele seisukorrale koolides.
Investeeritakse vaid jätkusuutlikesse koolidesse
Kava on arutlusel ka Jõgeva Omavalitsuste Liidu juhatuses. Juhatus tegi maavanemale ettepaneku investeeringute korral anda kooskõlastused 2004. ja 2005. aastal ainult jätkusuutlikele koolidele. Jõgeva Omavalitsuste Liidul tuleks lähtuda samadest põhimõtetest. Ka omavalitsuste volikogud peaksid lähiajal töötama läbi piirkondliku koolivõrgu arengu küsimused.
Samuti peaks Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus tegema veel käesoleval aastal koolivõrgu seotuse uuring ning koostama õpilastranspordi optimaalse võrgustiku mudeli ja kulude arvestuse.
Õpilaste arv väheneb pea kõikjal
Õpilaste arv püsib aastani 2010 piisaval tasemel vaid Jõgeva kahes gümnaasiumis, samuti Torma Põhikoolis, Palamuse Gümnaasiumis, Põltsamaa Gümnaasiumis, Lasteaed- Algkoolis Tõruke ja Tabivere Gümnaasiumis põhikooli osas. Ülejäänud koolid vajavad piisavat õpilaste arvu, mis on algkoolis 21 õpilast, põhikoolis 111 ning gümnaasiumi osas 60 õpilast, õpilaste vedamist naaberpiirkondadest.
Arengukava kohaselt peaksid Laiuse, Vaimastvere, Lustivere, Adavere ja Maarja põhikool muutuma lähiajal kolmeklassilisteks algkoolideks.
Samas suureneb tõenäoliselt Tiheda Lasteaed-Algkooli osatähtsus Mustvee koolide arvelt. Praegu õpib Tiheda Lasteaed-Algkoolis 9 õpilast, kuid korraliku õpetajate kaadri toomisega kooli see arv kindlasti suureneb.
Pisisaare Algkoolis, Voore Põhikoolis, Esku ning Luua algkoolides aset leidvad muutused sõltuvad eelkõige kahest asjaolust: kas koolidesse õnnestub meelitada piisavalt õpilasi piirkonnast ning sellestki, kas kohalik omavalitsus peab vajalikuks taoliste koolide ülalpidamist.
Jõgeva Gümnaasium võiks kujuneda maakonnas eliitgümnaasiumiks. Võimalusi pakub nii hea õppetase, väljastpoolt piirkonda linna õppima suundujate suur arv ( 41 protsenti) kui ka teise, kesktasemel õppeasutuse olemasolu Jõgeva linnas.
Piirkondliku eliitgümnaasiumi staatuse võiks saada ka Põltsamaa Ühisgümnaasium. Heal tasemel õpetust pakutakse samuti Palamuse Gümnaasiumis ja Puurmani Keskkoolis, selgub arengukavast. Viimatinimetatud koolid vajaksid aga suuri investeeringuid. Palamuse kooli märksõnaks on perspektiivne ruumipuudus. Mõisahoone, kus asub Puurmani Keskkool, vajaks ekspertide hinnangul 30 miljoni kroonist investeeringut.
Venekeelne gümnaasium jääb
Jätkusuutlikeks koolideks on aruande kohaselt veel Lasteaed- algkool Tõruke (Põltsamaal), Pala Põhikool, Torma Põhikool ja maakonna ainus venekeelne kool Mustvee Vene Gümnaasium. Vaatamata sellele, et seadus näeb 2007 aastal ette üleminekut eestikeelsele gümnaasiumiõppele, on suur tõenäosus seaduse mitterakendumiseks. Samuti võib omavalitsus ise otsustada kooli ülalpidamise, seega ei ole kahe Mustvee gümnaasiumi mehaaniline liitmine lähitulevikus reaalne.
EVA KLAAS
