|
|
Selle eest, et Palamuse piirkond sealse kutselise päästekomando sulgemise järel oma päästjateta ei jäänud, on selle kandi rahvas suuresti tänu võlgu Palamuse vallavanemale Urmas Astelile. Aktiivse tegutsemise eest päästevaldkonnas tunnustati Urmas Astelit Päästeteenistuse Hõberistiga. |
Tänavu mai keskel suleti Eestis teatavasti üheksa päästekomandot. Kuni Palamuse komando sulgemine veel jututasandil oli, võitles Urmas Astel koos paljude teistega selle allesjäämise eest. Kui veebruaris selgus, et kutselist komandot päästa ei õnnestu, asus vallavanem koordineerima vabatahtliku päästeüksuse loomist: pidama läbirääkimisi Päästeameti esindajate ja potentsiaalsete vabatahtlikega ning otsima riigi poolt antud toetusele lisa ettevõtjatelt ja naaberomavalitsustelt.
Nüüd on Palamuse Lõuna-Eesti piirkonnas kutselise komandota jäänud viiest paigast ainus, kus suudetud vabatahtlik päästeüksus asemele luua. Ent Palamuse vallavalitsus toetas päästevaldkonda järjekindlalt ka kutselise komando tegutsemisajal, hoolitsedes nende tööruumide korrasoleku eest ja muretsedes neile tehnikat.
“Kohaliku rahva jaoks on väga tähtis, et tule- või muu õnnetuse korral abil lähedalt võtta oleks ja päästjad kiiresti kohale jõuaksid,” ütles Urmas Astel. “Seepärast on vallavalitsus päästevaldkonda ka järjekindlalt toetanud.”
Uus auto tulemas
Kutseline komando tegutses vallale kuuluvates ruumides ja samas jätkab nüüd vabatahtlik komando. Aja jooksul on vald saanud oma Soome sõpruspiirkonnast kingituseks ühe ja Rootsi sõpruspiirkonnast koguni kolm autot, mis kõik päästeteenistuse kasutusse anti. Lähiajal jõuab Rootsi sõpruspiirkonnast Alest Palamusele veel neljaski päästeauto. See küll ostetakse, ent mõõduka tasu eest.
“Ehkki tegemist on pruugitud autoga, on see tunduvalt uuem kui Palamuse vabatahtliku komando praegune põhiauto, millel nimeks Willy,” ütles Urmas Astel. “Kui uus auto kohale jõuab, üritame ilmselt Willy maha müüa.“
Ka aastaid tagasi Rootsist saadud redelauto, mida kohalikud päästjad ei vaja, on vald müüki pannud. Kui kahele autole ostja leitakse, saadakse osa uue põhiauto soetamiseks kulutatud rahast tagasi. Siis ei koorma ost nii palju valla rahakotti.
“Lisaks sellele, et Rootsist saabuv auto on uuem, on see ka pungil täis varustust, mida pärast kutselise komando sulgemist õige napilt alles jäi. Vabatahtlikel pole praegu mundreidki selga panna,” nentis Urmas Astel.
Muus mõttes on vabatahtlike tegevus tema sõnul aga kenasti käivitunud ning ta usub, et kui komando esimese aasta lõpuni vastu peab, siis sealt edasi läheb juba kergemaks.
“Margus Kaasiku näol on vabatahtlikule komandole asjalik pealik leitud ning osa naabervaldu ja mõned ettevõtjad on nüüdseks nõustunud vabatahtliku komando ülalpidamisele õla alla panema,” ütles vallavanem. “Ka Palamuse valla poolse toetusraha saab järgmise aasta eelarvesse sisse planeerida.”
Algul tuli ju asju ajama hakata olukorras, kus eelarveaasta juba täie hooga käis. Nüüdseks on vallal ka tänu kogemusele tekkinud ettekujutus, kui palju komando ülalpidamiseks üldse raha vaja on. Vallavanemale meeldiks ainult, kui Palamuse vabatahtlikke tihemini kasutataks kui senini. Komando pealiku Margus Kaasiku andmetel on neil praeguseks välja sõita tulnud umbes kahekümnel korral.
Tugevad traditsioonid
“Päästjate maine on Palamusel ajast aega hea olnud,” ütles Urmas Astel. “Just kohalik pritsimeeste selts oli see, kes siinse seltsielu omal ajal käima tõmbas. Nõukogude ajal utsitasid aga Kevade kolhoosi vabatahtlikud tuletõrjujad koolipoisse tuletõrjespordiga tegelema. Tollal oli kombeks öelda, et kui Palamuse võistkond rajooni võistlustel mootorpritsiga harjutust ei võida, siis peab midagi tõsist lahti olema. Ka mu enda vanaisa oli aastatel 1920-1944 Kaareperes vabatahtlik pritsimees.”
Nii Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos, Jõgevamaa päästepiirkonna juhataja Jüri Alandi kui ka Palamuse vabatahtliku päästekomando pealik Margus Kaasik kinnitasid, et Urmas Astel on Päästeteenistuse Hõberisti igati ära teeninud, sest on päästevaldkonna jaoks sootuks rohkem teinud, kui tema ametikoht nõuaks.
“Palamuse vallavalitsus on igal aastal komando ruumide kaasajastamisse päris suuri summasid investeerinud,” ütles Jüri Alandi. “Kui komandol või meestel isiklikult mingeid muresid oli, võis alati vallavanema poole pöörduda: ta leidis ikka viisi, kuidas neid lahendada. Lahenduse leidis ta ka tänavuses keerulises situatsioonis, kus kutseline komando suleti.”
Margo Klaos lisas, et Urmas Astel pole mees, kes näitaks ainult näpuga, et see või teine asi on riigi teha, vaid on olnud omavalitsusjuhina riigile heaks partneriks, kes ka omapoolseid lahendusi otsib.
Kolmapäeval, mil siseminister Ken-Marti Vaher ja Päästeameti peadirektor Kalev Timberg Salme kultuurikeskuses päästeteenistuse autasusid üle andsid, ei saanud Urmas Astel kahjuks Tallinna sõita, sest pidi võõrustama Priekulist Palamuse vallale külla tulnud delegatsiooni.
“Tahaksime aumärgi Urmas Astelile septembrikuu jooksul kätte anda, aga mitte kusagil kabinetivaikuses, vaid suurema rahva ees,” ütles Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos.
Päästeteenistuse Hõberist
Annetatakse keerukate päästetööde juhtimise või silmapaistvate teenete eest päästealal.
Ettepaneku aumärgi andmiseks võivad Päästeametile teha päästeasutuse juht, kõik päästeteenistujad kooskõlastatult oma asutuse juhiga, siseministeeriumi kantsler, maavanem, vallavanem ja linnapea.
Ettepanekud vaatab läbi ja teeb otsuse Päästeameti juurde päästeasutuste juhtide ettepanekute alusel peadirektori käskkirjaga moodustatud nõukogu.
Aumärgi annab siseminister Päästeameti peadirektori ettepanekul. Otsus aumärgi andmise kohta vormistatakse siseministri käskkirjaga.i
RIINA MÄGI
