|
|
Puurmani vallavanem Rauno Kuus kinnitas, et lähiajal Puurmani valda küll paekarjääri ei tule, selle järele puudub vajadus, kuna ümberkaudsetes valdades on juba piisavalt kõikvõimalikke maardlaid avatud. |
Ka ei usu Kuus, et vallavolikogu võiks anda teedeehitusfirmale AS Talter loa paekarjääri rajamiseks Pikknurme ja Pööra küla piiril asuvale ligi 36 hektarilisele riigimetsaalale. Ometi otsustas Puurmani vallavolikogu septembri keskel ühehäälselt anda Talterile luba geoloogilisteks uuringuteks eelnimetatud alal.
“Uuringuteks võinuks Talter vallavolikogu vastuseisust hoolimata taotleda luba ka valitsusest,” nentis Kuus. Tema sõnul võib uuringud teha ja siis peaks selguma, kas üldse ongi sinna mõtet karjääri rajada.
Üle 40 allkirja karjääri vastu
Puurmani vallas on praegu koostamisel uus üldplaneering. Ka selle järgi pole praegu valda ühtegi kohaliku tähtsusega maardlat ette nähtud. Kui üldplaneering kehtestatakse, on selle muutmine pikk ja keeruline protsess, lisas vallavanem.
Pikknurme ja Pööra küla lähedale tulla võiva karjääri vastu on kohalikud elanikud kogunud juba üle 40 allkirja. Toimetusse helistanud ja oma nime avalikustamisest keeldunud kodanik ütles, et võimaliku karjääri ühes servas käib juba lageraie.
RMK Jõgevamaa metsaülem Avo Jürissaar kinnitas, et võimaliku karjääriala idaservas käib 1,2 hektaril tõepoolest raie, kuid tegemist on plaanilise tööga, millel pole vähimatki pistmist võimaliku paekivikarjääriga.
Jõgevamaa keskkonnateenistuse maavarade ja põhjavee spetsialisti Marju Kuldmaa kinnitusel on AS Talter esitanud Jõgevamaa keskkonnateenistusele geoloogilise uuringu loa taotluse. “Luba taotletakse Saduküla dolokivi uuringuruumile Puurmani vallas Pikknurme külas. Eesmärgiks on selgitada uuringuruumi piires dolokivi levikut, kasuliku kihi paksust, materjali kvaliteeti ja kaevandamistingimusi. Selleks kavatseb AS Talter rajada 15 puurauku sügavusega 20 m ja uuringuruumi keskele katsekarjääri pindalaga 10×15 m. Puuraugud ja katsekarjäär likvideeritakse kohe pärast vajaliku info ja proovide saamist, tegevusega ei kaasne vee või pinnase saastatust ega jäätmeteket. Puurmasina müratase ei ületa 80-100 dB. Uuringuruumi läheduses ei asu elamuid,” ütles Kuldmaa.
Luba uuringuteks ei tähenda kaevandust
Ta rõhutas, et luba uuringute tegemiseks ei tähenda veel paekivikaevandust. “Vallavolikogu otsus tähendab, et keskkonnateenistus saab uuringuloa taotlust edasi menetleda. Hetkeseisuga on taotlusmaterjalid edastatud seisukoha võtmiseks Eesti Maavarade Komisjonile, kellelt ei ole veel vastust laekunud,” lisas ta.
Uuringuruumist lääne ja edela suunas 700 m kaugusel asub loodav Pikknurme looduskaitseala, kuhu jääb ka must-toonekure Tooni elupaik.
Uuringuruumi ja kavandatava looduskaitseala vahelisele alale jääb mets. Kuldmaa kinnitusel uuringute käigus tolmu ei teki, heitgaasid hajuvad sellisel vahemaal ning masinate müratase on minimaalne. “Seega ei ole geoloogiline uuring iseenesest olulise keskkonnamõjuga, kindlasti ei ohusta see Tooni elupaika.”
Kuldmaa rahustas kohalikke elanikke ja rõhutas, et hetkeseisuga saab rääkida ainult uuringutest, mitte uue karjääri avamisest. “Kaevandamise alustamiseks peab Talter esitama Jõgevamaa keskkonnateenistusele maavara kaevandamisloa taotluse. Selle menetluse käigus korraldatakse keskkonnamõjude hindamine (KMH). Litsentseeritud keskkonnaekspert hindab kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, sealhulgas mõju must-toonekure elupaigale. KMH menetlus on avalik ja kõigil asjast huvitatuil on võimalus oma arvamust avaldada. Alles pärast keskkonnamõju hindamise aruande valmimist saab keskkonnateenistus otsustada, kas karjääri avamine tuleb üldse kõne alla,” kinnitas Kuldmaa.
Talter ei ole Pikknurme kandis maad ostnud
AS iTalter juhataja Sven Pertens teatas, et nende firma pole Pikknurme kandis maad ostnud. Uuringuloa taotlus on esitatud riigimaale. Dolomiidikarjäär on kavas avada ehituskillustiku tootmise eesmärgil.
“Praeguseks on teostatud piirkonna üldgeoloogiline uuring, mis hõlmas ca 350 ha ja millega kinnitati paekivi aktiivsed reservvarud. Üldgeoloogilise uuringu tulemusena valiti välja umbes 36-hektariline ala, mis eeldatavalt kõige paremini dolomiidi kaevandamiseks sobib. Tulevase dolomiidikarjääri asukoht on valitud põhimõttel, et ei oleks tegemist karstialadega ja ka tiheadam asustus jääks võimalikult kaugele. Lähim talu on 300-400 meetri kaugusel ja seda kasutatakse ainult suvisel ajal. Järgmine talu on juba kilomeetri kaugusel ja veel järgmine ca 1,3 kilomeetri kaugusel,” rääkis Pertens.
Dolomiidi kaevandamine 36 hektari suurusel alal on tema hinnangul olulise keskkonnamõjuga tegevus, millega kaasneb eelnev keskkonnamõju hindamine. “Keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel valitakse sobilikum kaevandamistehnoloogia ning koostatakse ettepanekud, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonna kahjustamist.”
Inimeste mure seoses kavandatava karjääriga on Pertensile inimlikult mõistetav. “Samas tundub, et allkirjade kogumisega on alustatud võitlust, tegelikult teadmata, mille vastu konkreetselt võideldakse. Keskkonnamõjude hinnang annab muu hulgas vastused ka küsimustele, mis puudutavad karjääri võimalikke mõjusid inimeste elukeskkonnale. Üheks võimalikuks mõjuks võib olla näiteks veetaseme alanemine karjäärile lähemal asuvates salvkaevudes, kuid kindlasti mitte kõigis kaevudes. Mingi mõjutus veetasemele võib olla kuni kilomeetri kaugusel, teoorias ka kuni kahe kilomeetri kaugusel karjäärist, kaugemal enam kindlasti mitte. Sellisel juhul nähakse ette uute puurkaevude rajamine, mis toimub kaevandaja kui mõjutuse tekitaja kulul. Samal viisil hinnatakse ka kõiki teisi võimalikke mõjusid – tolm, müra, vibratsioon – ja leitakse lahendused,” lubas Pertens.
Tema sõnul pole karjääri mõju lähematele majapidamistele ilmselt märkimisväärne, sest need on võrdlemisi kaugel, kuid lõpliku hinnangu annab muidugi keskkonnamõjude hindamise aruanne.
“Keskkonnamõjude hindamine selleks läbi viiaksegi, et kõiki asjaolusid arvestada, hilisemaid probleeme välistada ja kaevandada ainult viisil, mis on ümbritseva keskkonna seisukohalt aktsepteeritav,” kinnitas ta.
HELVE LAASIK
