Kolmapäeval avalikustatud haldusreformi tõmbekeskustena märgiti meie maakonnas ära Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee linn. Paraku ei soovi suur osa Mustvee ümber koondunud omavalitsusi meelsasti selle linnaga liituda.
Kaua kõne all olnud haldusreform jõudis selle nädala kolmapäeval uuele tasemele, mil avalikustati kõikide maakondade tõmbekeskused, kellega ümberkaudsed omavalitsused peaksid 2017. aastaks läbi viidava reformi raames ühinema. Praegu pole veel kinnitatud Harjumaa tõmbekeskused ning päriselt pole n-ö kivisse raiutud ka Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Tartumaa nimekirjad. Tõmbekeskused valiti maakonna omavalitsuste liidus ning nimekirja kinnitasid ja edastasid regionaalministrile maavanemad.
Jõgevamaal näivad paberil asjad paigas olevat. Maakond on jaotatud Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee vahel. Siiski ei ole hulk omavalitsusi selle plaaniga nõus. Kasepää vald on praeguse idee järgi liidetud Mustvee külge, kuid tegelikult ei näe vallavanem Jüri Vooder Mustveed mingisuguse tõmbekeskusena. “Mis seal Mustvees nii väga on, mis meid tõmbaks,” esitas Vooder retoorilise küsimuse.
Tõmbekeskusteks Tartu või Helsingi
Kasepää vallavanem selgitas, et teema tuleb neil vallavolikogus kindlasti arutlusele ning välistatud pole ka rahvaküsitlus, selgitamaks välja, millise omavalitsusega Kasepää valla elanikud liituda soovivad.
“Selline sunniviisiline liitmine, ma ütleks isegi vägistamine, tuleks ära lõpetada ja tuleks küsida ikkagi rahva arvamust, läbi viia referendum,” lisas Vooder.
Kasepää vald ja Mustvee linn on küll ühiselt läbi viinud mitmeid projekte ning teinud koostööd, kuid Jüri Vooder märkis, et Mustvee linnavalitsus pole võimeline suurt liitomavalitsust juhtima, sest nad ei tule isegi oma linna juhtimisega toime. “No tule taevas appi,” tarvitas Vooder viimasel ajal kultusväljendiks kujunenud lauset.
Jõgevamaa omavalitsuste liidus haldusreformi teemade arutelus Kasepää vallavanem maakonna kolme tõmbekeskuse varianti ei pooldanud, tema meelest peaks meil tõmbekeskusi olema rohkem. “Kui päris ausalt öelda, siis rohkem on meie valla tõmbekeskuseks ikkagi Tartu kant ja järgmisena juba Helsingi,” nentis Vooder ning lisas, et neli aastat on pikk aeg, sel teemal jõutakse veel palju vaielda.
Sunniviisiline liitmine ei lahenda probleeme
Jüri Vooderiga on sama meelt ka Saare vallavanem Jüri Morozov, kes nimetab värskelt esitletud Jõgevamaa tõmbekeskuste nimekirja kontoris välja imetud plaaniks. Sellel pole tema kinnitusel tegeliku halduskorralduse vajadusega mitte mingit pistmist.
“Meie jaoks pole Mustvee mingi tõmbekeskus, meie tõmbekeskus on Tartu,” kinnitas ta ning lisas, et Mustveega liitumine tähendaks neile tagurpidikäiku. “Riigiasutused on viidud suurematesse linnadesse. Tervishoid on välja arendatud Tartusse, miks peaks meie inimene hakkama siis käima Mustveesse?”
Veel lisas Saare vallavanem, et Eesti halduskorraldus ei vaja uusi piire, vaid sisulisi muudatusi. “Ma saan aru, et ministril on vaja oma tegevusele tähelepanu saada. Ega siis tõmbekeskuste nimetamine ei lahenda meie halduskorralduslikke probleeme, see pigem süvendab neid. Halduskorraldust tuleks muuta nii, et ettevõtlus areneks igal pool üle Eesti, mitte ainult suurtes keskustes,” rääkis Morozov.
Teiste hulgas on plaani järgi Mustvee külge poogitud ka Torma vald, mille juht Riina Kull on juba tõeliselt tüdinud aruteludest planeeritava haldusreformi ümber. “Mustvee?! Mustvee on null Torma jaoks,” ütles vallavanem ausalt, lisades, et pigem näeb ta Tormat liidetuna kas Palamuse või Saarega. Torma vallavanem tunnistas, et talle ajavad uudised Mustvee linna juhtimise teemal hirmu peale ning juba need tekitavad tõrksust selle linnaga liitumise suhtes.
Tõmbekeskuste plaan tundub Torma vallajuhile uisapäisa tehtud otsusena. “Nii kiiresti neid asju ikka ajada ei saa, et mõeldakse välja ja kohe on vaja teostada. See on praegu pealesunnitud variant. Ma leian, et sel teemal tuleks enne küsitlusega ka rahva arvamus teada saada,” nõustus Riina Kull Kasepää ja Saare valla juhtidega.
Samas sõnas Torma vallajuht, et haldusreformi on tarvis, kuid seda ei tohiks läbi viia nüüd välja käidud ehk lõplikult läbi mõtlemata kujul. “Meil valitseb tõsine ametnikepuudus, pean ka ise tegema vallasekretäri tööd. Samas on vallaametnike palk vaid viissada eurot, võrrelge seda Eesti keskmisega. Samas ülesannete hulk sealjuures vaid kasvab,” nentis Riina Kull ning lisas, et haldusreformi edukal läbiviimisel peaksid tekkima omavalitsused, mis oleksid kompetentsed.
Omavalitsuste liidu esimehelt Toivo Tõnsonilt ei õnnestunud Vooremaal eile Jõgevamaa tõmbekeskuste teemal kommentaari saada.
EILI ARULA
