Vallaelanikud soovivad uut lasteaeda

Põltsamaa vallas on liikvel jutt, et aktiivsete vallaelanike eestvedamisel kogutakse allkirju ettepanekuga ehitada Põltsamaale senise kahe lasteaia asemele üks uus, nüüdisnõuetele vastav. Tänaseks päevaks on ligikaudu 250 allkirjaga pöördumine Põltsamaa vallavolikogule üle antud.


Aktsiooni ühe eestvedaja, Põltsamaa vallas elava lapsevanema Kirly Kadastiku sõnul tuli algatus kohalikelt lapsevanematelt. Nad on tutvunud Põltsamaa valla eelarvega ja jõudnud järeldusele, et niigi pingelise finantsolukorra tingimustes on väga keeruline hakata renoveerima lasteaia Tõruke hoonet, mis on vallal hetkel plaanis. Pöördumisele allkirja andnud on seisukohal, et mõistlik oleks ehitada Põltsamaale üks uus, senistest natuke suurem lasteaed.

Põltsamaa vallavolikogu liikmetel on see teema hetkel päevakorda kerkimas ja seetõttu arvasid pöördumisele allakirjutanud, et nüüd on just õige hetk oma seisukoht teatavaks teha.

Väikestest kulutustest suur 

„Kindlasti ei ole meie eesmärk ühe Põltsamaa lasteaia vastandamine teisele. Paljud arvavad, et selle pöördumisega tahavad lasteaia Mari esindajad takistada Tõrukese renoveerimist. Nii see päris kindlasti ei ole ja selle kinnituseks me Mari esindajatelt pöördumisele allkirju ei kogunud,“ rääkis Kirly Kadastik.

Põltsamaal on tekkinud olukord, kus linnas on lasteaiakohti puudu, lähiümbruses neid kohati napib. Selge on see, et renoveeritavasse lasteaeda ruumi juurde ei teki ja nii ei saa luua kaasaegsemaid lahendusi. Eeskujusid võtta Tartust ja mitmelt poolt mujaltki.

Pöördumisele allkirja andnud lapsevanem Rain Randmaa tõdes, et mõlema Põltsamaa lasteaia hoone on amortiseerunud ning nõukogude ajast pärit ehitisest nüüdisaegset teha ei ole võimalik. Vana hoone renoveerimine on kulukam kui uue ehitamine. Kui hooneid on üks, saaks halduskuludelt kokku hoida. Kõige lihtsam ja kõigile arusaadavam näide on küttekulu. „Rääkides uue lasteaia asukohast, olen hariduslinnaku usku inimene. Suhteliselt lähestikku peaksid asuma lasteaed, koolimaja, spordisaal, ujula, muusikakool. Nii sünniks sünergia, kus koolitundide lõppedes saaksid lapsed sealsamas jätkata õpinguid muusikakoolis või treeningrühmades. Felixhalli kõrval on ju vaba pind olemas. Võib-olla annaks arhitekte kaasates sinna lasteaiahoone jaoks lahenduse leida,“ pakkus ta.

Olgugi et uue lasteaiahoone ehitamine võiks maksta 3‒5 miljonit eurot, ei annaks vana hoone korda tegemisse paigutatud miljonid sama tulemust,“ lisas Randmaa.

Uuel hoonel väiksemad kulud

Ühes kaasaegses hoones oleksid küttekulud väiksemad kui kahes vanas. Ühel lasteaial on ka ühtne juhtkond, mis võimaldaks kulusid kokku hoida,“ arutles Kirly Kadastik. Pealegi ei ole teada, kas renoveeritud hoonesse tuleks ka uus mööbel ja muu sisustus.

Ettepanekule allkirja andnud soovivad, et praegu ei kiirustataks Tõrukese hoone renoveerimisega, vaid et leitaks kogu vallale kõige parem ja optimaalsem lahendus.

Lapsevanemad on kursis Põltsamaa valla eelarvestrateegiaga ning teavad, et kui lasteaia Tõruke renoveerimiseks laenu võetakse, satub kahtluse alla teiste vallale vajalike investeeringute võimekus ja jätkusuutlikkus. Raha vajavaid koolimaju ja lasteaiahooneid on Põltsamaa vallas teisigi, rääkimata muudest objektidest. Pöördumisele allkirja andnud saavad aru, et kui langetatakse otsus uue lasteaiahoone ehitamise kasuks, siis ei tule see kohe. Vahepealsel ajal oleks võimalik n-ö kosuda ja valla maksevõimekust kasvatada. Tihti tuleb vanade hoonete renoveerimise käigus ilmsiks selliseid üllatusi, mida ei ole hankes välja toodud ja mis muudavad algse eelarve suuremaks. Kirly Kadastiku sõnul tehti pöördumises vallavolikogule ka ettepanek korraldada vallakodanikega kõnealusel teemal arutelusid. Allkirjade kogumise käigus tekkis palju huvitavaid ideid, mida edasi arendada.

Helje Tamme, lasteaia Tõruke direktor

„Olen üsna kindel, et enamus meie valla elanikke ei tea, milliseks on kujunenud Tõrukese lasteaia hoone praegune olukord. Eelmisel kütteperioodil toimus süsteemis kokku seitse avariid, kusjuures viimasel korral ähvardasid küttefirma esindajad kütmise lõpetada, kui me leket üles ei leia. Nii me siis otsime ikka ja jälle lekkekohti ning lõikame välja torujuppe, mis on nii roostes, et pudenevad käte vahel.

Hetkel käib meil juba kaks nädalat rühmades ja pesuköögis veetrassi hädapärane parandamine. Nimetada tuleks veel fassaadilt ootamatult pudenevaid vähemaid ja suuremaid krohvitükke, puuduvat ventilatsiooni ja külmi põrandaid ning seinu. Hoone on „väsinud”.

Loomulikult on vahendeid alati ja igal pool puudu, kuid nii rikkad me ka pole, et loobuda riigi eraldatud toetusest suuruses 363630 eurot. Peame üheskoos mõtlema, kust vahendeid juurde saada, kui ehitus esialgsest plaanist, mis on 2,1 miljonit, kallimaks osutub.

Paljud on küsinud, et mida arvan, kas vana lasteaia renoveerimine või uus. Olen vastanud ja teen seda ka praegu: kui uue ehitamine olnuks päevakorras siis, kui mõlemad linna lasteaia hooned veel n-ö normaalselt toimisid, oleks selleks aega olnud, kuid nüüd on teisiti. Lisaksin veel, et uue ehitamise korral on kõne all kontsessioonilepingu kasutamine, mis maakeeli tähendab järelmaksuga ehitamist. Leitakse eraettevõtja, kes maja valmis ehitab ning seda siis vallale rendib. Peame aga mõtlema sellelegi, et eraettevõtja kui rentija soovib ja peab ka kasumit saama. Rentimise puhul kulub aega, mil hoone ükskord valla omandisse saab, ja raha, mis koormaks valda 30 – 40 aastat. Võib-olla peab siis juba jälle hakkama uut ehitama? Loodan, et igaühe õigust oma arvamusele suudame edaspidi kasutada ilma salatsemise ja poriloopimiseta.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus