Jõgeva valla eelarve peaspetsialisti Jana Pärna sõnul oli Jõgeva valla laenukoormus 2005. aasta lõpuks 8,9 milj krooni. ?Tänavu on kavas võtta laenu 5,08 milj krooni. Kokkuvõttes teeb 2006. aasta lõpuks koos eelnevate laenude tagasimaksmistega koormuseks vallale 12,4 milj krooni, mis moodustab ligikaudu 29% kavandatud 2006. aasta eelarvetuludest,? ütles Pärn. Valla- ja linnaeelarve seaduse järgi ei või tagasimaksmata laenude jääk ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest.
Laenu on Jõgeva vallas võetud ainult eelarves ette nähtud investeeringute teostamiseks.
Suur osa rahast on läinud hariduse valdkonda ? valla lasteaedade ja koolide õpetamistingimuste parandamiseks. Selle tulemusena on enamus valla haridusasutustest tänaseks päevaks kaasaegsetes tingimustes.
?Rajatud on lasteaed Vaimastvere kooli juurde, remonditud on kooliköögid ja tööõpetusklassid. Arendatud on avatud noortekeskusi, uued valgusküllased ruumid on Vaimastvere, Siimusti ja Jõgeva aleviku Avatud Noortekeskusel,? loetles Pärn. Vaba aja veetmise võimaluste parandamiseks on Jõgeva vallas rajatud spordi- ja mänguväljakuid. Jõgeva vald on toetanud Siimusti lastekodu ?Metsatareke? teise maja ehitust, igal aastal renoveeritakse ja kaasajastatakse Kuremaa ujulakompleksi.
Alates 2005. aastast on Jõgeva valla omandis Kuremaa mõisakompleks, mille arendamisega tegeleb Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus koostöös vallaga. Laiuse, Kuremaa ja Jõgeva aleviku üleviimiseks lokaalküttele on rajatud gaasitrassid. Vaimastverre, Siimustisse ja Jõgeva alevikku on rajatud eelsorteeritud jäätmete kogumisplatsid, järgmisel aastal on plaanis rajada samasugused platsid Kuremaa ja Laiuse alevikku. Igal aastal on valla erinevates piirkondades investeeritud vee- ja kanalisatsioonisüsteemidesse, tänavavalgustusse, WiFi internetiühenduse loomisse ja teede rekonstrueerimisse. Teede rajamises oli viimane projekt Jõgeva-Siimusti kergliiklustee.
Kasepää vallavanem Jüri Vooder teatas, et Kasepää vald võttis 2005. a sügisel Kesk-Peipsi sadama projekteerimise ja uuringute kaasfinantseerimiseks 500 000 krooni laenu. ?See laen tasutakse viie aasta jooksul, kusjuures üks aasta on juba makstud,? rääkis Vooder. Rohkem Kasepää vallal laenu võetud ei ole.
Torma vallavanem Riina Kull ütles Vooremaale, et Torma vald laenas 2005. aastal 10 miljonit krooni. ?Selle raha eest rajasime me Torma Põhikooli juurdeehitise-spordihoone, mis valmis 1. septembril 2006, ja rekonstrueerisime ka Torma aleviku katlamaja.”
Põltsamaa vallal on laenu jääk tänavusügisese seisuga 9,3 miljonit krooni. Olulisemate investeeringutena nimetas vallavanem Toivo Tõnson Adavere Põhikooli võimla ja õpilaskodu renoveerimist, vallamaja ümbruse asfalteerimist, Esku-Kamari kooli uut katust ja tänavavalgustust.
Saare vallavanema Jüri Morozovi kinnitusel on Saare vald laenusid kasutanud peamiselt omaosaluse katmiseks projektipõhistes investeeringutes ja projektide lühiajaliseks finantseerimiseks.
Saare vald võttis möödunud aastal omaosaluse katmiseks projektis ?Voore ökopaisjärve taastamine ja jääkreostuse likvideerimine? viie aasta peale 1,5 miljonit krooni laenu. ?Objekt valmib käesoleva aasta novembris ERDF-i veemajanduse programmi toel, tema kogumaksumus on 7,2 miljonit krooni ja kaasfinantseerijana osales Berg Hotellprojekt AS 788 000 krooniga,? rääkis Morozov.
2006. aastal on Saare vald võtnud laenu veel 500 000 krooni tähtajaga 5 aastat. See on vajalik omaosaluse katmiseks projektis ?Saare küla katlamaja ja soojatrasside renoveerimine?. ?Projekt on lõpetatud, katlamaja annab sooja,? selgitas Morozov. Katlamaja kogumaksumus on 2,046 miljonit krooni, toetust saadi PHARE soojamajanduse programmist.
Tabivere vallavanem Aare Aunap ütles, et Tabivere Vallavalitsus on võtnud laenu Tabivere Rahvamaja ehituseks, AS Emajõe Veevärk aktsiate eest tasumiseks ja Lõuna-Eesti Päästekeskuse Jõgevamaa osakonna Tabivere tugikomando depoohoone ehitamiseks.
Puurmani vallavanem Rauno Kuus ütles Vooremaale, et Puurmani vald on viimasel kolmel aastal laenanud kokku 6,1 miljonit krooni: 1 miljon 2004., 3,1 miljonit 2005. ja 2 miljonit 2006. aastal.
?Laenuraha on kasutatud investeeringuteks, milledest suurim on AS Emajõe Veevärk aktsiate ostmine, kokku 3,3 miljoni krooni. Seejärel Puurmani Gümnaasiumi teise korruse renoveerimise omaosaluse rahastamine KOIT- kava raames ja lisaks muud väiksemad investeeringud,? ütles Kuus. Ta lisas, et Puurmani vallavalitsus ja volikogu ei pea õigeks laenamist jooksvate kulude katteks, see oleks elamine tulevaste põlvede arvelt.
Hetkel moodustab laenude tagasimakse Puurmani vallaeelarvest ümmarguselt 2 protsenti aastas. Valla laenukoormust ei ole ilma tungiva vajaduseta kavas suurendada. Laenusumma suurendamise vajadus võib tekkida juhul, kui leiab rahastamist Puurmani mõisahoone renoveerimise taotlus Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi raames, kus valla omaosalus ulatub 2,8 miljoni kroonini.
JAANIKA KRESSA
