Saare vallamajas said jaanuari viimasel kolmapäeval kokku vallavalitsuse ja politsei esindajad. Arutati, kuidas edendada kahepoolset koostööd vallaelanike turvalisuse tagamiseks. Politsei poolelt lõid vestlusringis kaasa Jõgeva politseijaoskonna juht Ivar Dubolazov ja Mustvee konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Kunnar Müürsepp, vallavalitsuse poolt vallavanem Hannes Soosaar ja sotsiaaltöö spetsialist Maarika Kits.
Selguse mõttes olgu kohe alguses öeldud, et sellise vestlusringi kokkukutsumine polnud tingitud mingist kriisiolukorrast: kuritegevus pole Saare vallas järsult kasvanud ja ka võrreldes naabritega ei paista see omavalitsus halvas mõttes silma. Juttu aeti rohkem selleks, et tulevikus asjad veel ladusamalt läheksid.
Piirkonnapolitseinik Kunnar Müürsepa sõnul on Saare vallas üks oluline objekt, mida pidevalt jälgida tuleb, Jõhvi-Tartu maantee. Seda mööda kulgeb palju liiklejaid, kelle hulgas on ka neid, kes liiklusreegleid ei austa. Suure maantee lähedus toob aga ka teistsuguseid probleeme.
“Levinuimaks kuriteoliigiks Saare vallas on suvilatesse ja suvekodudesse sissemurdmised ja isikliku vara vargused. Ning lahendatud juhtumite põhjal otsustades on sissemurdjateks põhiliselt “külalisesinejad” Ida-Virumaalt, kes põhilise noosi saavad Tartust, ent poolel teel koju üritavad sellele Saare vallast lisa hankida,” ütles Kunnar Müürsepp. “Mul on aga hea meel tõdeda, et kohalikud, kes midagi kahtlast märkavad, ei jäta seda enda teada, vaid helistavad numbrile 110 või teatavad otse mulle. Päris palju abi on viimasel ajal olnud noortest, kes armastavad õhtuti autodega ringi sõita. Nad hoiavad silmad-kõrvad lahti ja kui mingit kahtlast toimetamist märkavad, annavad teada.”
Ka Ivar Dubolazov kinnitas, et inimesed on politsei teavitamisel palju aktiivsemaks muutunud. Sellest, kui inimesed kasulikke vihjeid teevad ja kahtlastest autodest teada annavad, on palju abi ka näiteks kütusevaraste tabamisel.
Kunnar Müürsepa sõnul oldi viis-kuus aastat tagasi oma vara suhtes palju hooletumad. Nüüd ollakse hoolikamad ja teadlikumad. Masinad paigutatakse taluõuel näiteks nii, et need aknast ära paistaksid. Siis ei saa võõras minna nende kallale omatahtsi toimetama. Eakamad on muutunud umbusklikumaks ega jaga õuele tulnud võõrastele lihtsameelselt sellist infot, millest halbade kavatsustega inimene kasu võiks lõigata. Naabrivalvegi on edukalt toimima hakanud: silma hoitakse peal ka naabri majapidamisel, eriti siis, kui teatakse, et naaber on kodunt ära.
“Näen siin ka meedia positiivset rolli: selle vahendusel on inimestele rohkesti õpetussõnu jagatud. Ning rahvas on need kõrva taha pannud,” ütles Kunnar Müürsepp.
Pere peab kaasa aitama
Saare vallas on 23 küla, neist suuremad Voore ja Kääpa. Voorel on noori rohkem, Kääpal vähem. Voorel pakub noortele vaba aja tegevusi kool, Kääpal Kalevipoja Koda.
“Anneli Plaado ja Kaupo Kaasik teevad Voorel näiteks väga tänuväärset tööd, juhatades noori spordirajale. Esimese juhendamisel saavad noored korvpalli, teise juhendamisel saalihokit mängida,” ütles Hannes Soosaar.
Kääpal on Kunnar Müürsepa sõnul tänuväärseteks nähtusteks kujunenud Krati seikluspark ja kõrgseiklusrada Lennuk. Mitu kohalikku noort on nende juures instruktorina hõivatud. Neil on tekkinud kohustused ning see on muutnud nii nende endi kui ka nende kaaslaste eluvaate tõsisemaks.
Vallas on siiski ka probleemseid lapsi-noori. Kõik vestlusringis osalenud olid seda meelt, et peret saab noore õigele rajale pööramisel aidata vaid siis, kui pere ise probleemi tunnistab.
“Oma 23 aasta pikkusest politseipraktikast mäletan kaht peret, kes politsei esimestest vihjetest, et lapsega on probleeme, õigeid järeldusi ei teinud, vaid last igapidi õigustasid. Paari aasta pärast tulid vanemad politseilt abi küsima, ent paraku oli “rong” siis juba läinud: kõveraks kasvanud noort oli juba keeruline sirgeks painutada,” rääkis Ivar Dubolazov.
Maarika Kits lisas, et mõnikord on lapse käitumishäirete algpõhjuseks tema haigus, kuid ka seda ei taha vanemad alati tunnistada.
“Vanemate tegevusetus takistab sel juhul sotsiaaltöötajal last aitamast. Paari-kolme aasta pärast võib aga olla juba hilja aidata,” ütles Maarika Kits.
Usalduslik suhe
Ivar Dubolazovi sõnul on väikese kogukonna turvalisuse seisukohalt hea, kui piirkonnapolitseinikul on rahvaga usalduslik suhe. Kunnar Müürsepp on Saare vallas sündinud-kasvanud ja pikalt töötanud, nii et kohalik rahvas tunneb ja usaldab teda.
“Õhtul Mustveest koju tulles astun tavaliselt ikka kohalikust poest läbi. Poeskäik venib mõnikord poole tunni pikkuseks, ent see-eest olen kasulikku infot saanud,” ütles ta.
Talle kui piirkonnapolitseinikule on Saare vallas toeks kogenud abipolitseinik Taivo Tamm. Müürsepa tööpiirkonda kuulub ka Pala vald ja seal tegutseb suisa kolm abipolitseinikku.
“Abipolitseinikest on väga palju kasu,” kinnitas Kunnar Müürsepp. “Mõnikord on vaja sekkuda sündmustesse enne, kui politseipatrull kohale jõuab. Näiteks pidas abipolitseinik Pala vallas koos tublide külameestega kinni metallivargad.”
“Piltlikult öeldes, pea ees tulle joosta pole muidugi mõistlik,” nentis Ivar Dubolazov. “Tuleb kaaluda, kas sekkuda on vaja kohe või on targem ära oodata patrulli saabumine.”
Kunnar Müürsepp lisas, et abipolitseinikest on ka teist laadi kasu: nad toovad politseisüsteemi oma põhitööga seotud kompetentsi. Näiteks teab metsamehest abipolitseinik täpselt, missugused dokumendid palgikoormat vedaval veokijuhil veose kohta esitada peavad olema, keskkonnakaitseinspektorist abipolitseinik on kursis kõiki kalapüüki puudutavate regulatsioonidega jne.
Vestlusringis osalenute ühine arvamus oli, et selliseid mõttevahetusi tuleks ka tulevikus korraldada.
i
RIINA MÄGI
