Puurmani rahvas teab kindlalt oma mõisaomanike Mannteuffelite nime ja üht-teist ka nende mõisapidamisest siinkandis. Nüüd aga on seoses Unustatud mõisate projektiga Puurmanis asuva Mannteuffelite lossi ja endiste valduste vastu tekkinud loomulik huvi asendunud autentsete materjalide otsimise, leidmise ja eksponeerimisega.
Kooli huvijuht Raina Rumvolt lõi sidemed Tartus asuva Eesti Ajalooarhiiviga ja sealt tekkis koostöö, mis arenes edasi ajalootudengi Janet Laidla magistritööks 20. sajandist. Sealsetes panipaikades olevat tallel palju huvitavat materjali ka meie mõisa kohta. Oli vaja leida huvitavam osa, see tõlkida (saksa keel!) ja kujundades ning loogiliselt stendidele järjestades eksponeerida.
Välja on pandud järgmised stendid: Buhrmeistrid ja Güntersbergid, perekond Mannteuffelid, mõisa valitsemine ja majandamine, mõisahoone ja vaba aja veetmine. Peale sisulise külje pakub huvi ka vanade ürikute väljanägemine ja kujundus. Huvitav leid oli näiteks muu hulgas üks lapse kiri Ernst von Mannteuffelile teadmata aasta 17. aprillist ( EAA F 1396, n 1, s 412. Lk 3, 3p). Kuna kirjas on kasutatud väga palju hüüdnimesid, on raske kindlaks määrata, kes on kirja autor. Kuna paljud tädide nimed kattuvad Ernst von Mannteuffeli õdede nimedega võib oletada, et see on Ernst von Mannteuffeli lapse kiri. Allakirjutanu, Oli, kirjutab, et neile meeldisid lihavõttemunad. Seejärel loetleb ta üles, kes kõik kohal olid: Ida, Anna, May, Arthur, Anetteke ja Paulineke ning tädi Adele koos väikese koera Pittiga, kes tädi Adelest ei lahkunud. Ta mainib, et tädi Lilla oli koos tädi Sophiaga ära läinud ja tädi Virginie oli end põletanud (kas päikese käes või tulega, see kirjast ei selgu) ning ei saanud seetõttu tulla. Oli räägib, et nad sõid lihavõttemune ja tädi Adele lasi neile ?okolaadi keeta. Seejärel küsib Oli oma ema tervise järele ning palub isa, et see talle vähemalt ühegi kirja kirjutaks. Ta kurdab, et nad said vaid ühel päeval jalutamas käia, sest muidu on ilm kohutav olnud.
Tuleb välja, et sajanditetaguse lapse tähelepanekud on üsna sarnased tänapäevastega: koerake, lihavõttemunad, ?okolaad.
Kogu see ekspositsioon leidis koha Puurmani hiljuti remonditud lossitornis. Ruum oli seisnud tühjana aastakümneid, teda kippusid asustama tuvid ja sealt sai logisevaid puust keerdtreppe mööda tõusta torni vaateplatvormile. Nüüd on see kõik puhas, korras ja remonditud. Näitusekülastajad saavad ka 25 m kõrguselt tornist Puurmani ümbrust nautida.
Oodatud on külastajad eriti mõisapäevadel 30. juunil, 12. juulil, 21. ja 22. juulil ning 4. augustil. Siis ootavad teid ajastuhõngulistes kostüümides giidid ja mõisarahvas. Aga külla saab tulla ka vastavalt eelnevatele kokkulepetele. Näituse avamine toimus 2. juunil ja kohal oli ka koostaja Janet Laidla.
Ell Maanso